Seoses eilse priiuse põlistamise päevaga pöördus Postimehe poole lugeja üsna emotsionaalse kirjaga, milles tundis muret pealinna kultuuriruumi venestumises, mis taasiseseisvunud rahvusriigile kohane polevat.
Lugeja küsib: kas ühissõiduki juht tohib venekeelset raadiot kuulata?
28. märts 2013, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna on priiuse põlistamise päev. Tore oli näha Tallinki taksodel meie kauneid lippe, aga millisel trantspordil pole lippe isegi Eesti Vabariigi sünnipäeval? See on TAK (TAK ja TTTK on tänaseks moodustanud Tallinna Linnatranspordi ASi – toim) - pealinna bussid vuravad läbi aukude ilma igasuguse eesti rahva peo tähiseta,» kirjutab lugeja.
«Vähe sellest - selles venekeelses töökeskkonnas on eestlased ammu Soome või Inglismaale pagenud. Rooli keeravad nõukogudeaegsed umbkeelsed juhid, kes terroriseerivad reisijaid üürgava vene raadioga ja oma muusikaeelistusega. Selle eest on ainus võimalus pageda bussi tagaotsa, kus bussi mootor selle summutab. Reisijal on valida, kas olla koos haisvate eluheidikutega bussi tagaosas või bussijuhi meelevallas bussi eesosas.»
«Olen palunud bussijuhti oma raadio vaiksemaks keerata, aga ta ei saa sellest aru või ei taha aru saada - irvitab ülbelt ja avab esiukse, et saaksin bussist väljuda. Olen kaevanud TAKi peamajja, aga kasu pole sellestki olnud. Bussijuhid on ju teenindajad ja neile kehtib keelenõue nagu teistelegi, aga TAK pigistab silma kinni selle koha pealt, väites, et muidu pole busse liinile saata. Kas TAK kujutab ette, et Berliini türklasest bussijuht kuulaks türgikeelset või Londoni araablasest bussijuht araabiakeelset raadiot? Millise signaali annab see meie linna külastavatele välisturistidele?»
Postimees pöördus TLT pressiesindaja Sirje Rohu poole, kes vastas lugeja emotsionaalsele pöördumisele järgmiselt:
«Ühissõiduki juhil on lubatud sõidu ajal oma töökohal kuulata raadiot, CD-plaate, kassetilt muusikat jms. Ükski seadus seda ei keela ega kirjuta ka ette, mis keeles bussi, trammi või trolli juhikabiini heliseade peab mängima,» edastas Roht.
«Kuid oluline on see, et raadio kuuulamine ei tohi häirida sõitjaid. Kui hääle tugevus häirib, tuleks kõigepealt pöörduda sõidukijuhi poole. Kui sellest abi pole, tuleks edastada meile bussi number või aeg ja koht, kus selline sõitjaid häiriv juhtum aset leidis.
«Salongis läbi kõlarite ei tohi muusikat lasta,» rõhutab Roht.
«Berliini või Londoni ühissõidukite raadiote keelelisest aspektist ei oska midagi arvata ja ega see arvamus Tallinna oludes ka ei loeks,» märkis Roht.