Regionaalsete investeeringutoetuste programmile esitatud rahastamistaotlustest selgub, et Saaremaa haridusasutustes valitseb kohati suur kitsikus ja halb ehituslik seisukord.
Lasteaedade kehv seisukord: vetruv põrand, vettiv katus ja läbi puhuvad aknad
30. märts 2013, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare kesklinnas asuva Naerusuu lasteaia juht Tiia Leppik kirjeldab rahataotluses, kuidas laste liikumis- ja muusikategevust viiakse läbi kitsukeses ebatasase põrandaga saalis, kus põrand pelgalt ühe lapse hüppamise peale vetrub, kirjutab Saarte Hääl.
Kui ühe rühma kõik lapsed kohal viibivad, siis ei ole neil võimalik kõigil koos palli mängida, võimelda ega vahenditega harjutusi sooritada, ilma et nad üksteist vahendiga ei tabaks.
«See on lastele aga ohtlik, samas on liikumine otseselt seotud lapse tervisega ja loomulikult on liikumistegevused ka õppekava kohustuslik osa,» toonitas Leppik.
Puudub garderoob
Spordivahendeid hoitakse Naerusuu lasteaias kütmata ruumis, mistõttu vahenditele tekib hallitus ning neid tuleb pidevalt uuendada.
Saali kasutavad huvikooli Inspira muusika- ja tantsuringide lasteaiaealised lapsed peavad riideid vahetama kitsukeses väliskoridoris, kuhu peavad mahtuma nii üle- kui ka võimlemisriided.
«Tualettruumina on kasutuses vaid üks täiskasvanute WC, millest kindlasti ei piisa. Pesemisvõimalused puuduvad aga sootuks, mis spordisaali kasutamise puhul on siiski elementaarne ja vajalik,» kirjeldab Leppik EAS-ile saadetud rahastamistaotluses eralasteaias valitsevat olukorda.
Naerusuu lasteaed taotleb regionaalprogrammist toetust lasteaiale spordi- ja muusikasaali ning abiruumide ehitamiseks.
Pihtla vallavalitsuse taotlusest, millega küsitakse raha Pihtla kooli remondiks, selgub, et kooli kahe välisukse kohal olevad varikatused on ohtlikult lagunenud, mistõttu on lume sulamisel ohus nii lasteaialaste, õpilaste kui ka kooli töötajate elu ja tervis.
Sügisel ja kevadel tekivad hoovis ebapiisava drenaaži tõttu suured veeloigud, mis häirivad lasteaialaste õuealal viibimist. Pihtla kooli välistrepp on aga kaetud karestamata ja osaliselt lagunenud plaatidega, mis märjana või jääkirmega kaetult kujutavad endast ohtu laste ja täiskasvanute tervisele.
Niiskus ohustab maja
Murelikust toonist on kantud ka Lümanda vallavalitsuse rahataotlus, millega küsitakse toetust Karu-Kati lasteaia katuse remondiks. Lasteaia eterniitkatus laseb vett läbi ning niiskus ohustab maja üleüldist säilimist. Hoones on tõsised probleemid hallituse ja liigniiskusega, mis mõjuvad negatiivselt nii laste kui ka personali tervisele.
Lapsevanemad ja õpetajad on teinud tähelepanekuid, et nõrgema tervisega lastel on lasteaias viibimise ajal esinenud tavapärasest sagedamini astmaatilisi nähte.
Orissaare gümnaasiumi akende vahetamiseks toetust küsiv SA Orissaare Spordihoone märgib oma taotluses, et koolimaja aknad ei pea sooja ja lasevad tuult läbi, mistõttu akende all istuvad õpilased peavad talvel külmetama.
Valjala põhikooli vee- ja küttetorustiku rekonstrueerimise ette võtnud Valjala vallavalitsus kirjeldab aga, kuidas 1973. aastal ehitatud koolimajas on viimastel aastatel korduvalt juhtunud veeavariisid, mis häirivad õppetööd ja kahjustavad hoonet.
Viimati oli koolis tõsine veeavarii 2012. aasta 1. septembril, mil kuumaveeboileri toru lõhkemise tõttu oli mõnda aega häiritud koolisöökla töö.