PGS: aiast ja august

Margus Tsahkna Foto: Peeter Langovits/Postimees

Rõõmustav, et riigikogu liige Margus Tsahkna võtab sõna nii olulises valdkonnas, nagu on hariduspoliitika. Vähem rõõmustab mind see, et ta süüdistab mind ebatäpsustes, lausa väärinfo levitamises. Oma artiklis «Hoiame lapsed poliitilisest kemplusest eemal» (TPM 27.3) keskendub ta sihiteadlikult ja lugejat desorienteerivalt sügava ja raske puudega lastele, kes vajavad spetsiifilisi ja mahukaid tugiteenuseid. Kõigist hariduslike erivajadustega lastest on neid ainult murdosa.

Minu probleemiasetus («Palgatõus nii õpilase kui õpetaja arvelt», TPM 20.3) oli hoopis avaramast seltskonnast ja suundumusest. Koolid on täielikus teadmatuses, kas laste (järje peale) aitamiseks nii vajalikud tugispetsialistid (psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt) jäävad tööle või ei.

Kui näiteks Tootsi mõõtu poisi kõrval istuks abiõpetaja, ei kõnniks ta tõenäolisest klassist välja ega koolist minema. Ainuüksi aastatel 2006–2010 langes põhikooli viimasest astmest välja 1437 poissi, lisaks 543 tüdrukut. Trend püsib, ja seda meie aina kahaneva (õpi)­laste hulga korral, mida paraku saadab psüühika- ja käitumishäiretega laste osa kasv. Rääkimata sellest, et tilk tõrva võib rikkuda parimagi õpiõhkkonna.