Politsei selgitas eile kõike sellega, et kui avariigrupp jõudis sündmuskohale Mustamäel, oli kiirabi kannatanu juba ära viinud ja seepärast ei olnud politseil edasise kohta enam infot. «Seda, et juht suri, kuulis politsei tõesti paar-kolm päeva hiljem,» tunnistas Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang. Tema sõnul ei ole omaste teavitamise reeglid tegelikult kirjalikult paika pandud, vaid on kiirabi ja politsei vaheline suuline kokkulepe. «Selle juhtum puhul on tekkinud lubamatu ja lähedaste jaoks kindlasti ebameeldiv infosulg,» ütles Sang.
Tellijale
Politsei: meie kannatanut ei näinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kiirabi juht Raul Adlas selgitas, et liiklusavarii puhul on kindel skeem, mille järgi surmajuhtumit uuritakse – kuna avarii on kindlasti välisfaktorist tingitud surm, siis uurib seda politsei, tehakse ekspertiis, antakse hinnang, mille tagajärjel inimene suri, ehk surnukeha läheb politsei valdusesse ning politsei otsib üles omaksed ja teavitab neid. Kui inimene sureb haiglas, siis otsib üles ja teavitab omakseid haigla.
Aga kui surm saabub kiirabiautos ja haigla teda vastu ei võta? «Patsiendid ei saa kiirabiautosse jääda. Kiirabi tuvastab surnuid sündmuskohal, aga sel juhul peavad sündmuskohal olema ka patsiendi omaksed. Kui omakseid juures ei ole, on see taas politseiline juhtum ja politsei otsib üles ka omaksed,» rääkis Adlas.