Linnapea Edgar Savisaare sõnul ei saa Tallinn Põhjaväila ehitamise juurde asuda seetõttu, et keskkonnaministeerium pole välja töötanud vette ehitamist reguleerivat seadusandlust.
Savisaar: Põhjaväila ehitamist takistab keskkonnaministeeriumi saamatus
14. mai 2009, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tõttu tegelebki linn praegu Veerenni tänava ja Filtri tee ühenduse väljaehitamisega, sest seal ei takista bürokraatia ehitamist. «Siin on olemas ehitusprojekt, on olemas kehtiv ehitusluba ja muud asjad, nii et seda on võimalik kiires korras ehitama hakata,» ütles Savisaar Kuku raadio Linnatunni saates kuulajate küsimustele vastates.
«Kuna Eesti on üldse hädas eurorahade kasutamisega, siis me tahaksime omalt poolt kaasa aidata, et need asjad kiireneksid. Aga me ei saa ehitada Põhjaväila, sest keskkonnaministeerium ja Eesti valitsuse bürokraatia ei ole oma tööd ära teinud ja meil ei ole vastavat seadusandlust,» lausus linnapea.
«Me ei taha ka ilma selleta ehitama hakata, sest siis on kõigil taas väga mugav öelda, et Tallinn jälle rikub mingit seadust või regulatsiooni, mida antud juhul ei ole olemaski,» lisas Savisaar
Keskkonnaministeerium linnapea süüdistustega ei nõustu. «Teadmiseks Edgar Savisaarele, et vette ehitamise regulatsiooni väljatöötamine ei kuulu keskkonnaministeeriumi pädevusse, vaid see on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne. Just selle ministeeriumi pädevuses on ehitusala koordineerimine, suunamine ja vastavate regulatsioonide väljatöötamine,» ütles keskkonnaministri nõunik Ülle Rajasalu.
Ta lisas, et 10. veebruaril 2006. aastal lõi tollane majandus-ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar käskkirjaga töörühma, mille ülesanne oli merepõhjale sadamate ja muude rajatiste ehitamise põhimõtete väljatöötamine.
«Majandusministrina teadis ta juba tol ajal, et Tallinn vajab Russalka mitmetasandilist ristmikku ja Põhjaväila väljaehitamist. Praeguseks on majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ette valmistanud nii sadamaseaduse eelnõu, mis on riigikogu menetluses, kui ka ülejäänud rajatiste merepõhja ehitamise eelnõu, mis on veel ettevalmistamisel,» rääkis Rajasalu.
«Samuti pean vajalikuks rõhutada, et Tallinna kommunaalamet soovis luba vee erikasutuseks, kuna oli kavas täita merd Põhjaväila väljaehitamiseks mahus 43 000 kuupmeetrit. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on mere täitmine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaministeerium palus Tallinna Kommunaalametil esitada uus taotlus, kui on olemas merepõhja hõivamise regulatsioon ja siis algatatakse keskkonnamõju hindamine, mille järelevalvajaks saab keskkonnaministeerium,» selgitas Rajasalu.