Pikaaegne tööstress võib põhjustada läbipõlemise

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühhiaater Andres Lehtmetsa sõnul ei pruugi vaimselt kurnatud inimesed taibatagi, et vajavad hingeabi.
Psühhiaater Andres Lehtmetsa sõnul ei pruugi vaimselt kurnatud inimesed taibatagi, et vajavad hingeabi. Foto: Peeter Langovits

Kui töö tekitab tüdimust ning kliendid ja kolleegid vihale ajavad, võib see olla märk läbipõlemisest, mis enim ohustab nende elukutsete esindajaid, kes kogu aeg inimestega suhtlema peavad, samuti neid, kes endale liig kõrged eesmärgid seadnud.

«Nii siiber on kõigest. Tunnen ennast nagu tühjakspigistatud sidrun. Nii palju on uut, mida saaks oma töös rakendada, kasvõi IT alal, et lastel oleks huvitavam ja endal kergem, aga käed vajuvad rüppe ja lihtsalt ei jaksa. Ühest küljest nagu väga tahaks, aga teisest küljest ei taha mitte midagi. Samas õpilased kogu aeg ootavad sult midagi. Hommikul kooli jõudes sukeldud sellesse üleni ja õhtul on raske pinnale ujuda,» kirjeldab oma tunnet, mida võib pidada läbipõlemiseks, 43-aastane Piret, kes on väikekoolis õpetaja.

Ta lisab, et tegelikult talle õpetajatöö meeldib, aga ta on ühtejutti 20 aastat seda tehes lihtsalt väsinud, nagu ka suur osa ta kolleege. Lahendusena näeb naine õpetajate koormuse vähendamist ja pikema loomingulise puhkuse võimaldamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles