Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

Tallinna lauluväljakul toimub täna rahvakogu arutelupäev, kus kujundatakse seisukoht kokku 18 küsimuses.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Tallinna lauluväljakul toimub täna rahvakogu arutelupäev, kus osalevad inimesed kujundavad seisukoha kokku 18 küsimuses.

1. Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal

•   Igapäevase poliitikakujundamise avatus. Küsimus: «Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?»

•    Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana. Variandid: 1) jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.

•    Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine riigikogus. Küsimus: «Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?»

•    Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel. Küsimus: «Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda?

2. Erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus

•    Riigieelarvelise toetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus erakondade riigieelarveline toetus on seotud valimistel saadud riigikogu kohtade arvuga; 2) muuta praegust süsteemi nii, et pool toetust jagatakse riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule.

•    Kes tohib erakonnale annetada? Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus erakonnale tohib annetada ainult üksikisik; 2) muuta praegust korda ja lubada erakondadele annetada ka juriidilistel isikutel, see tähendab äriühingutel ja mittetulundusühendustel.

•    Karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest. Variandid: 1) säilitada praegune olukord, kus erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest ei ole kriminaalvastutust ette nähtud; 2) muuta õigusakte selliselt, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastutus.

•    Erakondade rahastamise kontrollorgani volituste suurendamine. Variandid: 1) jätkata praeguse süsteemiga, kus kontrollitakse tulude ja laekumiste seaduslikkust ning vaid valimiskampaania kulusid; 2) suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust.

3. Ühiskondliku ruumi politiseerituse vähendamine

•    Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Variandid: 1) jätkata praeguse süsteemiga, kus riigikogu liikmed võivad kuuluda nõukogudesse ja saada selle eest töötasu; 2) keelata riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda; 3) lubada riigikogu liikmetel küll nõukogudesse kuuluda, aga mitte lubada selle eest töötasu saada.

•    Riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus. Küsimus: kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?

4. Erakondade aus ja elav konkurents

•    Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus erakonna asutamiseks on vaja 1000 liiget; 2) lubada erakond asutada 200 liikmega, nagu enne 1995. aastat; 3) lubada erakond asutada kahe liikmega, nagu ülejäänud mittetulundusühingute puhul.

•    Poliitilise reklaami mahu piiramine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune reklaamipiirangute kord; 2) loobuda praegustest piirangutest poliitilisele välireklaamile; 3) kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kulule; 4) kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele (näiteks välireklaamide mõõdud ja kohad, tele- ja raadioreklaamide pikkus ja eetrisoleku ajad vms).

•    Kautsjoninõuete vähendamine. Variandid: 1) jätta kautsjonisüsteem alles praegusel kujul; 2) vähendada kautsjoni suurust poole võrra; 3) võimaldada kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega.

•    Valimiskünnise langetamine. Variandid: 1) jätkata praeguse, 5% valimiskünnisega; 2) langetada valimiskünnis 3%-le.

5. Valija hääle kaalukuse suurendamine valimistulemuste otsustamisel

•    Kompensatsioonimandaadid riigikogu valimistel. Variandid: 1) jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul; 2) jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on eri suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti); 3) loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik riigikogu kohad ringkondades.

•    Üksikkandidaatide riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli; 2) võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikest häältest.

•    Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata; 2) kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel.

•    Presidendi otsevalimine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib riigikogu või valimiskogu; 2) muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel.

•    Kõik 500 osalejat saavad arutlusele tulevate teemade kohta materjalid, kus on välja toodud ekspertide hinnangud erinevate lahendusvariantide võimalikest plussidest ja miinustest. Neid arutatakse oma laudkonnakaaslastega ning valitakse seejärel nende hulgast sellised, mis osalejate meelest oleksid eelistatuimad ehk mis annaksid rakendamisel kõige paremaid tulemusi.

•    Arutelu toimub 10-liikmelistes laudkondades, kus osaleb ka neutraalne, koolituse läbinud arutelujuht. Arutelujuht ei mõjuta inimeste valikuid ühe või teise eelistuse suunas, vaid teeb teemadesse sissejuhatused ja hiljem kokkuvõtted. Samuti jälgib ta, et kõik saaksid sõna ning peetaks kinni viisaka arutelu reeglitest ja ajakavast.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles