Viimase kahekümne aastaga on Eesti inimeste eluase radikaalselt muutunud. Ühelt poolt kaotas omandireform ühisomandi ja andis suurele osale üürnikest omanikustaatuse. Teisalt on hüppeliselt paranenud elamistingimused.
Tellijale
Jüri Kõre: juba viie esimese hulgas!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel 1989. aastal (rahvaloendus) oli meie nõukogude vabariigis leibkondade arv viis protsenti suurem eluruumide arvust. Sel viiel protsendil oli muidugi katus pea kohal, aga mitte teistega võrreldav katus – nende eluasemeks oli koht töölisühiselamus, ühiskorter jms.