E-hääle kontrolli nõksud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Голосование.

FOTO: Raigo Pajula

Elektroonilisel hääletamisel on tehniliselt võimalik häälekontrolli rakendada juba oktoobris kohalikel valimistel, ent õigusliku tähenduse omandab see 2015. aastal.

Kuidas toimub valija hääle kontroll.

FOTO: graafika: Alari Paluots

Häälekontroll on oluline uuendus Eestis juba mitmetel valimistel toiminud e-hääletusel, mis teeb elektroonilise hääletamise senisest sarnasemaks tavavalimistega. Kontrolli juurutamisel võib iga e-hääletaja pärast hääletusprotseduuri läbimist oma hääle valimissüsteemist uuesti «kätte saada», et teha kindlaks, kas hääl ikka jõudis valimiskomisjoni sel kujul, mis vastas tema tahtele.

Elektroonilise hääletamise komisjoni esimehe Tarvi Martensi sõnul käib kontroll kasutaja poolt vaadatuna niiviisi, et kui valija on e-hääletamist lõpetamas ja ekraanile ilmub teade hääle kättesaamise kohta, kuvatakse samas ka QR-kood, mille abil saab teises seadmes asuda häält kontrollima.

Tuleb pildistada koodi

Nutiseadmes – telefonis või tahvelarvutis – tuleb käivitada vastav rakendus ja pildistada hääletamisarvutis ekraanile ilmunud koodi. Seejärel võtab seade krüpteeritud kujul ühendust valimisserveriga ja see annab nutiseadme ekraanile tagasi vastuse, millise kandidaadi poolt kasutaja hääl anti. Ehkki telefon ütleb, kelle poolt konkreetne kasutaja hääletas, ei tea server seda siiski ja hääle salajasus on endiselt garanteeritud.

Martensi sõnul on vastavast rakendusest juba olemas toimiv prototüüp, st tehniliselt on selle töö järele proovitud. Oktoobrikuistel valimistel on tulemas häälekontrolli testprojekt.

Esialgu saab oma e-hääle jõudmist valimiskomisjoni üle kontrollida vaid Androidi süsteemil põhineva nutiseadmega ja kontroll ei oma õiguslikku tähendust. See tähendab, et testprojekti ajal ei ole ainult proovikontrolli alusel võimalik valimistulemust tühistada.

Martens ütles, et Android valiti katsetamiseks välja kui nutiseadmetes kõige levinum operatsioonisüsteem. «Kohe ka muid süsteeme toetama hakata oleks kallis,» põhjendas ta.

Selleks ajaks aga, kui elektroonilise hääle kontrollimine täies mahus peab rakenduma, töötatakse Martensi sõnul välja ka Apple’i seadmetes kasutatava iOS’i ja Microsofti Windows Phone’i rakendused. Seega läheb kontrollivõimalusega e-hääletamiseks tarvis kaht eraldi masinat – arvutit, milles toimub hääletamine, ja telefoni või muud taolist seadet, mille abil antud häält kontrollitakse.

Kontroll pahavara vastu

Kahe masina pruukimise põhjus on selge. Kontrollitakse ju põhimõtteliselt seda, et hääletusmasinas ei tegutseks mingisugune pahavara, mis võiks muuta või tõkestada valija hääle jõudmist autentsel kujul valimisserverisse. Seega ei ole turvaline kasutada kontrolliks sedasama masinat, milles hääletamine aset leiab.

Martens ütles, et kaaluti ka varianti lubada kasutada kontrollimiseks mõnda teist arvutit, kuid selle vastu rääkis mitu asjaolu. Esiteks, enamikul inimestel ei ole kaht arvutit, küll aga on valijal sageli olemas arvuti ja nutitelefon. Teiseks lisab nakatamiskindlust see, kui kaks seadet kasutavad erinevaid tarkvaraplatvorme, näiteks Windowsi hääletusmasinas ja Androidi nutiseadmes.

Juhul kui kontroll annab tulemuseks vale vastuse, on Martensi sõnul valija edasine käitumine lihtne – tuleks kas hääletada uuesti teises, pahavarast puhtas arvutis või minna valimisjaoskonda ja hääletada pabersedeliga.

Riigikogus on praegu menetluses e-hääletusse sageli vaenulikult suhtunud Keskerakonna fraktsiooni eelnõu selle kohta, et häälekontrolli tuleks rakendada juba 2013. aastal kohalike valimiste e-hääletusel.

Tagasi üles