/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/12/03/1468928t1hfa12.jpg)
Põhiseaduskomisjoni tänasel istungil oli arutelul jälitustegevuse vajalikkus ja põhjendatus ning inimeste põhiõiguste kaitse ning jälitustegevusega kaasnev põhiõiguste riive põhjendatus, komisjoni esimehe Rait Maruste hinnangul on Eestis liiga paljude kriminaalkuriteo koosseisude puhul võimalik rakendada jälitustegevust.
«Arutelu vajadus tulenes statistilistest andmetest, kus ühelt poolt kuritegevuse tase näitab langustendentsi ja inimeste turvatunne suureneb, olles parem kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas aga jälitusmeetmed teiselt poolt näitavad märkimisväärset kasvutendentsi,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste
«Tänane arutelu aitas saada valdkonna arengutest selgema ülevaate ning näitas, kus meil on vajakajäämisi. Ilmselt on kuriteokoosseisude arv karistusseadustikus, mis võimaldab rakendada jälitustegevust ühele demokraatlikule riigile, kus kuritegevuse tase langeb, ikka veel liiga lai ja see tekitab inimestes umbusku. Jälitustegevust on võimalik rakendada ligikaudu poolel kõikidest kriminaalkuriteo koosseisudest,» märkis Maruste.
Ta märkis Postimehele, et komisjoni hinnangul tuleks jälitustegevust lubavate koosseisude arvu kahandada.
Ka puudub Maruste sõnul täna jälitustegevusest täielik statistiline ülevaade. «Asjakohane oleks jälitustegevuse infosüsteemi arendamisega edasi liikuda, nii et see annaks meil jälitustegevuse statistikast korraliku ülevaate. See on kurjast, et kahekümne iseseisvusaasta jooksul pole me suutnud luua valdkonda terviklikult hõlmavat infosüsteemi, see aga on eelduseks asjakohaste hinnangute andmisele. Ka võiks kohus olla jälitustegevuse lubade väljaandmisel nõudlikum, sest 2012. aasta statistika kohaselt jättis kohus jälituslubade taotlustest rahuldamata vaid 0,3 protsenti,» ütles Maruste.
Ta märkis, et jälitusmeetmete kasvutendents on seotud narkokuritegude uurimise laienemisest ja ka riigikohtu praktika muutuse tõttu. «Kui varasemalt anti jälitustegevuse luba sündmuse kohta, nüüd aga antakse luba isiku kohta.»
Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, kes tutvustas jälitustegevuse kriminaalmenetluse statistikat, osutas, et kriminaalmenetluse seadustiku umbes 400st koosseisust võimaldab jälitustegevust 187 kuriteokoosseisu. Võrreldes varasema regulatsiooniga on see arv ta sõnul siiski märkimisväärselt langenud. Jälitustegevuse infosüsteem on Siitam-Nyiri sõnul kavas rakendada 2015. aastaks, mis peaks edaspidi andma ka täpse statistilise ülevaate jälitustoimingutest.
Keskkriminaalpolitsei operatiivtöö büroo juht Aivar Alavere osutas, et filter jälitustegevuse lubade taotlemiseks on juba politseiameti sees väga tihe, tulenevalt politsei piiratud ressurssidest, mistõttu ei esita kohtule ka põhjendamatuid taotlusi. See seletab ta sõnul, miks jälitustegevuse lubade taotlusi on kohtu poolt nii vähe tagasi lükatud.
Advokaat Leon Glikman tõi esile asjaolu, et varasematel perioodidel ei ole talle kohtupidamise käigus võimaldatud juurdepääsu põhjendustele, miks jälitustegevuse luba väljastati ja äratoodud põhjendused lubade juures on olnud liiga formaalsed.
Harju Maakohtu esimees Helve Särgava sõnul on kaitse esindajal praegu olemas juurdepääs kõigile kohtumaterjalidele. Ka kinnitas Särgava, et kohtul ei ole põhjust prokuröre nende taotluste esitamisel mitte usaldada ja taotlused on olnud põhjendatud.
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt väljastasid prokuratuur ja kohus 2012. aastal 6464 jälitusluba 8316 toiminguks. Jälitustoiminguga kriminaalasjade arv moodustas 2012. aastal registreeritud kuritegude arvust viis protsenti.
Tänasel istungil osalesid arutelu osalesid riigi peaprokurör Norman Aas, siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo ning õiguskantsleri nõunik Saale Laos.