Ilves riigikogule: jätkem rahva soovi arvestamisel parteilised erimeelsused kõrvale
Täiendatud kell 12.03!

President Toomas Hendrik Ilves.

FOTO: Peeter Langovits.

Ilves avaldas täna riigikogus peetud kõnes lootust, et Rahvakogu ettepanekute ellurakendumine ei jää parlamendierakondade erimeelsuse taha, vaid parteid suudavad neid menetleda sama üksmeelega, nagu mõne aasta eest tehti majanduskriisist välja tulemiseks tarvilikud otsused.

Mille poolest erineb leppimine kainestava tegelikkusega eelarvepoliitikas sellest, et meil tuleb arvestada avalikkuse soovi elavdada poliitilist konkurentsi ja avardada valimistevahelisel ajal poliitikas osalemise võimalusi?

«Eestit on sageli eeskujuks toodud, kui suutsime paindlikult ja kiiresti, mõnedel hinnanguil koguni eeskujulikult reageerida muutustele maailma majanduses ja oma rahanduslikes võimalustes. Meenutan, et küllaltki radikaalsed eelarvekärped õnnestus ära teha harvanähtavas sisepoliitilises koostöös. Olen riigikogu selle eest ka korduvalt tunnustanud,» meenutas Ilves.

«Ja nüüd küsigem – mille poolest erineb leppimine kainestava tegelikkusega eelarvepoliitikas sellest, et meil tuleb arvestada avalikkuse soovi elavdada poliitilist konkurentsi ja avardada valimistevahelisel ajal poliitikas osalemise võimalusi? Kas põhjuseks on see, et majanduslikke otsuseid surus meile peale meid ümbritsev ja paljuski meist endist sõltumatu karm tegelikkus? Miks ei võiks me ise, välise sunnita, aegajalt senitehtut kriitiliselt hinnata ning muuta seadusi, mis ei vasta muutunud ajale ja kasvanud ootustele?»

«Eesti ühiskond nõuab avatud arutelu, ta tahab olla selles protsessis tegelik ja sisuline osaleja. Ma siiralt palun teil, austatud riigikogu liikmed, võtta Rahvakogu ettepanekuid tõsiselt.»

Korobeinik: petitsioon olgu varuväljapääs!

Pärast Ilvest võttis sõna Andre Korobeinik Reformierakonnast, kes kordas üle oma eile Postimehe arvamusportaalis tehtud ettepaneku, et rahvaalgatuseks pakutud 25 000 allkirja asemel võiks piisata 100 korda väiksemast hulgast. Eile arvamusportaalis viitas ta 200 digiallkirja piirile.

Tegu on nimelt enim Rahvakogus toetust leidnud ideega (95-protsendine poolehoid).

«Juhin tähelepanu, et rahvakogu enda veebikeskkonnas sai vaid 18 ettepanekut üle 200 toetushääle, ülejäänud said vähem,» rääkis Korobeinik. «Usun, et ka 200 allkirjaga petitsioon võiks jõuda riigikogu komisjonidesse, kes menetleks neid petitsioone avalikel istungitel.»

See oleks tema hinnangul Rahvakogu idee loomulik edasiarendus, osalusdemokraatia kanali loomine, mis toimiks pidevalt, mitte lihtsalt ühekordse eksperimendi korras. «Loodan, et see mõte leiab siin saalis toetuse,» lisas poliitik.

Korobeiniku sõnul peab riigikogu jätkama ka tavalise kaasamisega ning inimesed pöörduma edaspidigi otse oma riigikogu saadiku poole ja paluda tal seaduseelnõu algatada. «Allkirjade kogumine petitsioonide all oleks pigem varuväljapääs nagu lennukis: kasutama ei pea, kuid viimase võimalusena on ikka abiks.»

Sven Mikser: tuleb kärpida raha võimu poliitikas

Pärast presidenti ja reformierakondlast Andrei Korobeinikut parlamendi kõnepulti astunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikseri sõnul näitab Rahvakogu protsess, et raha võim poliitikas vajab vähendamist.

«Paar olulisemat võtmesõna Rahvakogu ettepanekute paketist on kindlasti raha võimu kärpimine poliitiliste otsuste üle – seda nii erakondade rahastamise ausamaks muutumise üle kui ka valimiskampaaniate mahu vähendamisena,» rääkis Mikser täna riigikogu ees pärast presidendi avaldust.

«On kahetsusväärselt suur korrelatsioon valimiskampaaniaks kulutatava raha ja tulemuse vahel. See on ka osa poliitilise mänguvälja võrdsustamisest.»

Tema sõnul tuleb rahvakogulaste murede leevendamiseks seadusi muuta, kuid see pole peamine.

«Tähtsam kui poliitika tegemist ja poliitiliste otsuste langetamiste reguleerivate seaduste muutmine on selle mõistmine, mis olid need ühiskonna rahulolematuse põhjused, mis Jääkeldri protsessi ja Rahvakogu kokkukutsumiseni viisid,» rääkis Mikser.

Tagasi üles