Rahvakogus pettunud riigikogu liige Aivar Riisalu rääkis Postimehele, et talle jäi mulje, justkui kaaperdas president koos Harta 12-le allakirjutanud sotsiaaldemokraatide liidritega rahva tänavarahutused keldrisse, lasi inimestel omavahel natuke jaurata, kuid tulemus on nõrk.
President Toomas Hendrik Ilves avaldas teisipäeva hommikul riigikogus rahvakogu ettepanekute paketti üle andes lootust, et parlamendiliikmed suhtuvad ettepanekutesse tõsiselt ega suhtu kergekäeliselt rahva soovi olla seadusloome protsessis tegelik ja sisuline osaleja ka valimistevahelisel ajal.
«Ma olen natuke kurb selle üle, et rahvakogus jäi puudu ligi 200 inimest, kes olid lubanud kindlasti tulla. Kas see näitab suhtumist? Ma ei tea,» rääkis Riisalu (Keskerakond), kinnitades, et rahvakogu valmistas talle pettumuse.
Näiteks presidendi otsevalimise mahahääletamise kohta ütles ta, et on teada väga paljude huvigruppide selge sõnum, et rahvas tahaks presidenti otse valida.
«Keskerakond on presidendi otsevalimist propageerinud ja see annaks võimaluse tänasel presidendil olla isegi oma piiratud võimu juures sõltumatu, olla oma rahva president, ohjeldada riigikogu seaduste mitte-väljakuulutamise kaudu ja olla ühiskonnale toeks oma väljaütlemiste kaudu,» rääkis Riisalu. «Seda saaks ta teha siis, kui ta oleks rahva poolt valitud, sest näiteks Ilvese viimased paar aastat enne tagasi valimist olid suhteliselt passiivsed.»
Rahvakogu ettepanekutest rääkides, märkis Riisalu, et Keskerakond on juba sisse andnud rahvaalgatuse seaduse, et 25 000 inimest saaks algatada seaduse muudatuse.
«Siin tuli välja, et piir võiks olla veel oluliselt madalam. Mul pole midagi selle vastu, aga need võimalused on ka täna olemas,» leidis Riisalu. «Kui tahaksite midagi täna algatada, siis tulete minu juurde ja ma lähen ja algatan selle, kui leian, et see on mõistlik ettepanek. Inimesed ei tea seda.»
«Natuke jääb kõigest sellest mulje, et president koos Harta 12-le allakirjutanud sotsiaaldemokraatide liidritega kaaperdas rahva tänavarahutused keldrisse, lasi neil omavahel natuke jaurata ja nüüd, kui 500st kutsutust 300 jõudis kohale, on tulemus suhteliselt tagasihoidlik,» rääkis Riisalu.
Tema hinnangul on rahvast natuke isegi ninapidi veetud, kuna rahvas oli valmis muutusteks, aga see võimalus võeti talt ära.
«Rahvas saab muutusi kõige paremini survestada demonstratsioonide ja tegelike väljaütlemiste kaudu kasvõi avalikus ruumis, kui muud võimalust ei ole. Minule meeldib, et inimesed saaksid oma arvamust valjuhäälselt väljendada,» lausus Riisalu.
Riisalu märkis, et rahvakogu ettepanekud on kõik arvestatavad ja neid võetakse tõsiselt, kuid suur osa neist olevat niikuinii juba töös.
«Mina lootsin rahvakogust rohkemat just nendes valdkondades, mis elu edasi viivad – majanduse osas, maksude osas ja selle kaudu tegelikult üleüldise keskkonna osas,» rääkis Riisalu.
«Tegelikult on täna rahvademokraatia liidrid kasutanud rahvast kavalalt ära. Nad on kogu rahva tähelepanu suunanud ainult parteide rahastamise ja kõige selle peale,» täpsustas ta. «Aga ükski partei ei kujunda elukeskkonda nii palju kui näiteks tervemõistuslik arutelu Eesti maksusüsteemi, majanduse tuleviku ja selle üle, et meil on tööjõupuudus. Kui ettevõtjad ütlevad, et meil on tööjõupuudus, siis peaksid inimesed arutlema, kuidas sellest välja tulla.»
Riisalu märkis, et neid teemasid inimesed ise ei tõstatanud ja nende juhid ei tahtnudki, et need tõstatuksid, sest nendele küsimustele pole lihtsaid lahendusi.
«Me röövime inimese kommunaalkulude ja maksude kaudu palgapäeval paljaks, sisemajanduses ta osaleda ei saa, aga me ei räägi rahvakogus tulumaksuvaba miinimumi tõstmise vajadusest,» tõi Riisalu välja veel ühe näite.
«Tundub, et mingi grupp kodanikke võttis mingi valimi, kellest suur hulk ei tulnud kohale ja proovis neid protsessides oskuslikult suunates võtta endale kasulikke teemasid ette,» lausus ta. «Mitte midagi ei räägitud üleüldise elukeskkonna parandamise võimalustest.»