Atonen ja Veskimägi: ka pensionipoliitika tuleb üle vaadata

FOTO: arhiiv

Endine rahandusminister Taavi Veskimägi ja eksmajandusminister Meelis Atonen leiavad, et riigi rahamure lahendamisse peavad panustama ka pensionärid, kusjuures soovitatakse mõelda ka pensionide alandamisele.


«Ma ei usu seda,» vastas reformierakondlasest Atonen Postimees.ee küsimusele, kui reaalne on, et Eesti pääseb selle majanduskriisi ajal pensionide kärpimisest.

«Ma olen kaugel arvamusest, et pensionid on liiga suured. Minu loogika on väga lihtne - pensionisüsteemi kogunev raha ehk 20 protsenti sotsiaalmaksust peab pensionid välja kandma. Täpselt nii palju, kui palju sotsiaalmaksu laekub, saab pensione välja maksta,» rääkis ta.

Atoneni sõnul ehitati Eesti pensionide indekseerimissüsteem üles nii, et isegi heade aegade jätkudes oleks tekkinud napp puudujääk, kuid nüüd on olukord oluliselt halvenenud, mistõttu ei saa jätta süsteemi muutmata.

«Selle baasini, kuhu pension täna on tõusnud, võime tagasi jõuda alles pikkade aastate pärast.»

Solidaarsus ka langetamisel

Ka Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Taavi Veskimägi sõnul peaks pensionipoliitika üle vaatama nii, et saaks pensione praegusest tasemest allapoole liigutada.

«On ju loogiline, et kui pensionide ideoloogia on olnud, et pensionärid peavad saama osa solidaarselt üldisest heaolu kasvust, peab solidaarsus kehtima ka üldise heaolu languse juures,» rääkis ta Postimees.ee'le.

Kuna ühiskonna heaolu on kukkunud 2006. aasta tasemele, tuleb Veskimägi sõnul käsitleda kõiki inimeste tulusid - palku, toetusi ja pensione - ühetaoliselt.

Tema väitel on erinevate pensionäre puudutavate kulude jätkusuutlikku raami surumise juures suur küsimus see, kas ja kui palju lubada pensionäride tegelikel sissetulekutel langeda.

«Kõiki erinevaid muutusi neid kompenseerimata üheaegselt kasutada ei saa. Keskmise reaalpensioni langus ei tohiks ületada 10 protsenti. See oleks valus lõige, aga võimaldaks tasakaalustada riigieelarve, hoida töökohti ja seeläbi olla eeldus tulevastele pensionitõusudele.»

Pensionidest peab rääkima

Veskimägi sõnul on riigieelarve kärpimise suurim häda selles koalitsioonis see, et ei lähtuta
meetmete tõhususest. «Ei saa olla sellist eelarvepoliitika käsitlust, kus teatud valimislubadused on väljaspool arutelu.»

Selle näide on tema sõnul ka eilne olukord, kus sotsiaalminister Hanno Pevkur läks valitsuskabinetti rääkima peretoetuste 10-protsendilisest kärpest, kuid jättis arutelu alt välja ülejäänud toetused, sealhulgas suurimaid tulu- ja kuluallikaid ehk vanemahüvitise ja pensionid.

Kui kärpida pensionidele kuluvat raha, annaks see aastas kokkuhoidu ca 1,9 miljardit krooni, pooles aastas siis vastavalt poole vähem.

Meelis Atoneni sõnul peab ka inimestega rääkima pensionidest ning just aus suhtlus aitab panna pensionäre sissetulekute vähenemisega aktsepteerima.

«Kui neile selgeks teha, et alternatiiv on see, et võtame enda peale sellised kohustused, mida me ei suuda täita, ja lõpuks võib kogu riik väga halvas seisus olla, siis ma arvan, et pensionisaajad, kui nendega ausalt rääkida ja olukord ära kirjeldada, saavad sellest aru.»

Tagasi üles