/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
/nginx/o/2013/03/22/1651946t1h5780.jpg)
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab Tallinnas keskkonnasäästliku trammiliikluse arendamist 18,9 miljoni euroga. Toetussumma on mõeldud trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimiseks ning raha selleks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
Kui Ühtekuuluvusfondist on keskkonnavaldkonna investeeringuid varem toetatud veemajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas, siis säästva transpordi arendamiseks vahendab KIK toetust esimest korda.
Tööde käigus uuendatakse üle kümne kilomeetri trammiteid, sealhulgas ehitatakse seitsesada meetrit uut trammiteed Ülemiste piirkonda ning renoveeritakse kuus veoalajaama. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.
«Trammiga sõitjatele tähendab see mugavamat ja kiiremat liikumisvõimalust. Kui ühistranspordi kasutajate hulk autoga sõitjate arvelt kasvab, võidavad sellest kõik, sest linnaõhk on puhtam ja müra vähem,» ütles KIKi struktuuritoetuste ja laenude eest vastutav juhatuse liige Andrus Kimber.
Projekti lõpptähtaeg on 31. august 2015 ning KIKi vahendatav toetus moodustab 83 protsenti kogu projekti maksumusest.
Trammiliin nr 4 ühendab Lasnamäed ja Tondi piirkonda Tallinna kesklinnaga ning on tähtsaimaks liiklemisvahendiks kesklinnas asuvate peatuste vahel. 2010. aastal kasutas liini 8,23 miljonit reisijat.
Prognoosi kohaselt kasvab uute trammide ning infrastruktuuri parendamise koosmõjul trammikasutajate arv liinil 3 protsenti aastas ning CO2 emissioonid vähenevad summaarselt rohkem kui 52 000 tonni võrra 20 aasta perspektiivis võrrelduna stsenaariumiga, kus trammid asendatakse sõiduautodega.
Kui täna on trammide keskmine kiirus 14 kilomeetrit tunnis, siis uuendatud taristu ja uute trammide puhul võiks see tõusta kuni 20 kilomeetrini tunnis. See tähendab reisijatele selget ajavõitu.
KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. KIKis töötab pea sada inimest, neist kuusteist maakondlikes esindustes.