Juhtkiri: kodanikuühiskonnast sündinud liikumine

Veerandsaja aasta eest avalikult välja öeldud Rahvarinde ideest sai Eesti vägivallatu vabadusvõitluse eestvedaja ning hoolimata sellest, et liikumises olnud erimeelsused kajavad veel tänaseski poliitikas, on Rahvarinde liikumine Eesti ajalukku jäänud ikoonilisena – kogu rahva üksmeelse vabadussoovi väljendusena.

Oma olemuselt oli Rahvarinne ühiskondlik kokkulepe, mis sündis võimaluste akna avanedes. Selleks oli vajadus ja inimesed ning, mis kõige tähtsam, idee. Meenutagem, et Eestis püüti kümme aastat tagasi taas ühiskondlikku kokkulepet sõlmida, kuid ühtset ideed enam ei olnud. See on loomulik – vabas ühiskonnas peavadki inimesed tahtma erinevaid asju, sest nad on vabad.

Rahvarinde liikumine näitas ka seda, et totalitarismi survele vaatamata oli Eestis ka 1988. aastal olemas kodanikuühiskonna potentsiaal. Ilma kõigi nende seltside ja klubide toetuseta poleks Rahvarindel tema alguspäevadel olnud tegutsemiseks vajalikku legitiimsust. Võib-olla poleks teda siis sündinudki ja Eesti tee iseseisvusele võinuks kulgeda hoopis keerulisemat rada pidi.