Aas: jälitustegevuse ümber on palju paranoiat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Norman Aas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Täna prokuröride üldkogu ees kõnelenud riigi peaprokurör Norman Aas peatus teiste teemade seas põhjalikumalt jälitustegevusel ning märkis, et selle ümber on endiselt palju müüte ja paranoiat.

«Jälitustegevus tekitab jätkuvalt palju müüte ja isegi paranoiasid,» ütles Aas. Ta rõhutas, et juhtumitel, kus jälitustegevus on hädavajalik kuritegude ärahoidmiseks või tõe tuvastamiseks kriminaalmenetluses, pole see mitte ainult riigi õigus, vaid ka kohustus.

« Seaduspärane jälitustegevus ei tohiks seetõttu kuidagi olla etteheidete aluseks jälitustoimingute läbiviijatele. Jälitusasutused ei ole ära teeninud ka seda, et neid järjepidevalt kahtlustatakse või levitatakse kas või tahtmatult arusaama, et isegi kui nad otseselt seadusi ei riku, siis inimõigusi nad tegelikult sisimas siiski ei austa,» rääkis Aas.

Peaprokurör lisas, et tema mõtteavaldust ei tohi mõista nii, et jälitustegevuse üle ei peaks avalik debatt või parlamentaarne kontroll toimuma. «Demokraatlikule õigusriigile on kohane, et pidevalt üritatakse leida uut tasakaalupunkti isiku põhiõiguste ja riigi huvide vahel,» ütles Aas.

Ta puudutas oma kõnes ka jälitustegevust reguleerivat seaduseelnõud. «Tänases menetlusseadustikus ja praktikas on kindlasti probleeme, mida on vaja lahendada, näiteks otsida võimalusi suurendamaks kriminaalasjade menetlemise kiirust.  Pidev kahtlemine ja analüüsimine ongi üks õigusriigi tunnus, sest kui me seda ei tee, muutub õigus dogmaks ja siis lõpeks ka õigusriik,» ütles Aas. «Aga pidevate abstraktsete kahtluste tõstatamine kriminaalkohtusüsteemi vastu ei vii ka õigusriiki edasi.»

Vastavalt prokuratuuriseadusele arutab prokuröride üldkogu prokuratuuri tegevuse ja prokuröriteenistuse küsimusi ning kuulab lisaks justiitsministri kõnele ära ka riigi peaprokuröri ettekande prokuratuuri tegevuse kohta.

Tagasi üles