Tellijale
Olav Kivirand: lülitame mõtlemise välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue maagaasiseaduse vastuvõtmise poolt hääletas möödunud aastal 52 saadikut. Sellega võtsid nad vastutuse, et muutused gaasiturul ei ole pelgalt üritus hõivata gaasiturg senisest veel kontrollimatu mudeliga. Et hinnata, kas potentsiaalne gaasivõrkude haldaja AS Elering suudab asendada Eesti Gaasi, peaksime piiluma sinna, kus Elering alustas elektrivõrgu haldajana, ning kuidas kujunesid rahavood ja võrgutasud. On oht, et Eleringi omandisse liikuvad gaasivõrgutasud koormatakse lisaks tulevase LNG terminali- ja uute ühendusvõrkude ehituskuludega.
Meenutuseks: kui Elering elektrivõrgud oma haldusse sai, noteeriti võrgud kohe võlakirjadesse Londoni börsil 200 miljoni euro eest. Kui Elering omandab gaasivõrgud, ootab ees ilmselt analoogne stsenaarium. Sellist kahtlust külvab uus maagaasiseadus, kuhu on sisse kirjutatud ka investeerimiskava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis kuus sätestatud infrastruktuuri normid. Kõhedust tekitavad ka Eleringi plaanid ühisest Soome ja Balti gaasiturust, kus väidetavalt tuleb taas tarbijal, küll osaliselt, kuid ikkagi Eesti tarbija jaoks liialt suure summaga kinni maksta LNG terminali ja muude taristute kulud Soome, Lätti ja Leetu.