Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2013/04/17/1696988t1h3b93.jpg)
«Vanust ei tasu vaadata, oluline on enesetunne. Kui aga noorematele jalgu jääd, peab leiduma kriitilist meelt ise lahkuda. Kui Indrek Pulk tuli meie meeskonna trenni, vaatasin ka, et peab hakkama lõpetama… ta on tõesti tubli, aga treeningud ja mäng on erinevad asjad.» See mõttekäik kuulub 33-aastasele Argo Meresaarele, Selveri võrkpallimeeskonna kaptenile, kes pühapäeval tähistas juba oma kümnendat Eesti meistritiitlit. Ikka põhimehe ja silmapaistva pommitajana. Meresaar lisas, et annab endale aru, tuleval hooajal ei ole kerge, ent see teadmine ei kahanda sugugi tema soovi jätkata profimängijana.
Teisiti mõtlemiseks polegi põhjust. Eesti spordis poolteiseks nädalaks kired lõkkele löönud ja möödunud pühapäeval alles viiendas mängus lahenduse saanud finaalseerias oli Meresaar Selveri võidu üks võtmekujusid. Jah, tema ründelöögid polnud võib-olla nii efektsed, kui noorematel meestel, kuid peaaegu kõigis kohtumistes oli ta oma tiimi üks suuremaid punktitoojaid.