Veteranide nädala neljandas loos räägib major Madis Morel sellest, kuidas ta ÜRO sõjalise vaatlejana Iisraeli ja Liibanoni vahel 2006. aastal tule alla jäi ja kuidas vaatlejatel õnnestus mitu inimelu päästa.
Major Morel: 17. augustil tähistan oma teist sünnipäeva
19. aprill 2013, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Major Madis Morel teenis 2006. – 2007. aastal Lähis-Idas sõjalise vaatleja ehk nn sinikiivrina ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation). Vaatlejate ülesandeks on jälgida vaherahu kokkuleppest kinnipidamist Iisraeli ja ümbritsevate araabia riikidega nagu Liibanon, Süüria ja Egiptus.
Keset 36-päevast sõda
Major Madis Morel:
17. augustil tähistan oma teist sünnipäeva, sest sel päeval 2006. aastal sõitsime koos ühe rahuvalvajaga oma patrullautoga üle tankitõrje miini, mis millegipärast ei plahvatanud. Miks, igaks juhuks ei hakanud lähemalt uurima.
«Aeg-ajalt puhkevad piirkonnas vaatamata ÜRO sinikiivrite kohalolekule relvastatud konfliktid. 2006. aastal puhkes Hezbollah rünnaku tagajärjel Iisraeli ja Liibanoni vahel 36-päevane sõda. Pilt ongi tehtud Liibanonis patrullbaasis HIN 17. juulil 2006. aastal kell pool viis õhtul. Käimas oli Liibanoni sõja kolmas päev.
Meie patrullbaasi ümber, kus me neljakesi ülejäänud maailmast äralõigatuna paiknesime, puhkes äkitselt äge kergerelvadega lahing. Iisraeli armee rühm üritas üle piiri tulla ja meie patrullbaasi taga asuv Hezbollah tugipositsioon asus kaitsele. Lahing vältas veidi üle poole tunni ja Iisraeli armee rühma rünnak löödi tagasi.
Meie, ÜRO vaatlejad, oleksime pidanud vaikselt istuma oma maa-aluses punkris, kuid uudishimu toimuva vastu oli nii suur, et hiilisime siiski välja vaatlusplatvormile lahingut jälgima. Situatsioon oli kahtlemata ohtlik, sest tuld anti ka üle meie peade ehk üle meie baasi.
ÜRO rahuvaatlejatel relvi ei ole ja kriitilistes situatsioonides jääb loota vaid kõigevägevama peale, et eluga välja tulla.
Tavapärase teenistuse kõrvalt tunnen erilist uhkust, et suutsime oma patrullbaasi meeskonnaga päästa ühe 6-liikmelise perekonna, mehe, naise ja nelja väikese lapse elud, pakkudes neile baasis peavarju ja jagades nendega oma vähest toitu. Samuti õnnestus sõja lõppedes pingeliste läbirääkimiste tulemusena Marwahini küla juures vabastada neli pantvangi, tänu millele sai võib-olla ära hoitud järjekordne sõja puhkemine.
17. augustil tähistan oma teist sünnipäeva, sest sel päeval 2006. aastal sõitsime koos ühe rahuvalvajaga oma patrullautoga üle tankitõrje miini, mis millegipärast ei plahvatanud. Miks, igaks juhuks ei hakanud lähemalt uurima.
Pärast 6-kuulist teenistust Liibanoni vaatlusgrupis viidi mind korralise rotatsiooni korras üle Golani kõrgendike Iisraeli poolsele osale, kus jätkasin teenistust rahuvaatlejana Golani kõrgendike kõige põhjapoolsemas osas kontrolljoonel Süüriaga. Teenistusest saadud kogemused on tulnud kasuks hilisemal ÜRO rahuvalve-instruktori töös rahvusvahelisel ÜRO rahuvalve kursustel Saksamaal Hammelburi Jalaväekoolis.
UNTSO vältab 1948. aastast ja on siiani vanim ÜRO rahuvalve missioon. Eesti kaitseväelased on sellel osalenud alates 1997. aastast korraga ühe või kahe rahuvalvevaatleja-ohvitseriga. Eesti vaatlejad teenivad vahetustega Iisraelis, Liibanonis ja Süürias. Aastane teenistus sisaldab patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis.