/nginx/o/2011/12/29/893940t1h4c48.jpg)
/nginx/o/2009/05/12/178027t1h86f0.jpg)
Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: üheks europarlamendi liikme ülesandeks on Euroopa Liitu kodumaal esindada. Kuidas vastate lihtsa inimese küsimusele: mis meil sellest Euroopa Liidust üldse kasu on? Vastavad sotside kandidaadid.
Kõige lihtsam vastus on: jumala ja ELi abiga pole Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa omavahel sõdinud 60 aastat, mil Euroopas on üldiselt elatud mõistlikult ja rahumeelselt. Tänu Euroopa Liidule on tuntavalt edenenud ka Eesti elu. Ainuüksi Eesti majanduse elavdamisse on EL nii liitumise eel kui järel panustanud kümneid miljardeid kroone.
Katrin Saks: Igapäevaelus on palju asju, millega Euroopa kodanikud on harjunud ja mis on muutunud iseenesestmõistetavaks. Euroopa Liit on andnud turvalisuse - mitmes mõttes - ning avanud võimalused, mis on seotud inimeste, kaupade, raha, töö ja teenuste vaba liikumisega. Euroopa Liit on andnud meile kuulumistunde ühte väärikasse perre, mis nagu pere ikka, lisab enesekindlust ning pakub tuge.
Sven Mikser: Euroopa Liit annab heaolu ja turvatunde. Euroopa Liidu riigid on meie ülekaalukalt suurimad kaubanduspartnerid. Liidu liikmena saame takistusteta tegutseda ühisel turul. See annab tööd ja raha. Euroopa Liidu liikmelisus on riigile kvaliteedimärk, mis tagab usaldusväärsuse investorite silmis. Investeeringud toovad töökohti ja raha. Rääkimata struktuurifondide vahenditest, mis tõstavad meie elukvaliteeti ja loovad samuti töökohti. Ja see on ainult puhtmateriaalne kasu, lisaks võimalus mõjutada Euroopa välispoliitikat, energiapoliitikat jne.
Kadi Pärnits: Mis on meil kasu ühistööst Euroopa Liidus on sama, kui küsida, mis on meil kasu ühistööst siinsamas Eestis. See on ellujäämiseks ja arenguks hädavajalik. Mitte kuuludes Euroopa Liitu tähendaks jätta end ilma Euroopa tasandi sõnaõigusest ja ühistegevusest. See tähendaks teatud määral isolatsiooni. Isolatsioonis pole aga tänasel päeval võimalik oma inimestele väärikaid töö- ja elutingimusi pakkuda. Pragmaatiliselt - kuna euroliidu erinevate fondide eesmärk on parema elujärje saavutamine mahajääjatel, aitab Euroopa Liit oma liikmetel, sh ka Eestil kiiremini euroopalikult head elujärge saavutada. Kahtlemata tuleb lisada, et Eesti riigi julgeoleku peale ei oskaks enam ilma Euroopa Liitu kuulumata mõeldagi.
Hannes Rumm: Eelmise aasta detsembris oli 78 protsenti eestlastest eurobaromeetri küsitlusele vastates veendunud, et Eesti on liikmelisusest kasu saanud. Seega pole eestlasi ses osas vaja veenda. Toon vaid ühe näite - lahutage meie 90 miljardi krooni suurusest riigieelarvest 12 miljardit krooni euroraha ning meie põllumajandust, keskkonnakaitset, tööturupoliitikat ja teede-ehitust tabaks tõeline kokkukukkumine.
Jüri Tamm: Kasu? See on nii eestipärane. Ma küsiksin, mis on mõte? Kui mõte on paigas, siis oskad ka kasu hinnata. Minu jaoks seisneb ELis olemine euroopalike väärtuste poole pürgimises ja inimest heaolu kasvus. Head asjad ei juhtu aga üle öö. Abielu puhul võiks ju sama küsida, et mis kasu? Koos on kergem. Järglastel kindlam.
Mark Soosaar: Eestlane on harjunud iga ettevõtmist mõõtma materiaalse ning eriti isikliku kasuga. Selline juba on kord meie põhjamaine mõttelaad. Ent minu silmis on Euroopa Liidu roll Eesti arengus eeskätt vaimne, euroopalike väärtuste kinnistamine ja hoidmine. Mis siis on euroopalikud väärtused? Eeskätt kristlikud tõekspidamised iga inimese õigusest oma isikupärasele maailmale. Arusaamine õiglusest elu kõigis sfäärides - kuni õiglase kaubanduseni välja!
Kui aga rääkida käegakatsutavatest kasudest, siis vaadakem, milliseks on ehitatud meie linnadevahelised maanteed - mööda laudsiledat asfalti sõites võib lugeda ka kõige peenema kirjaga raamatut. Need teed on ehitatud ELi toetusrahadega!