iDeal kampaania

Lukas: Eesti teadus on efektiivsem kui majandus

FOTO: Reuters

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas pidas riigikogu kultuurikomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistungil ettekande eesti teadus- ja arendustegevuse probleemidest ja perspektiividest ning leidis, et Eesti teadus on efektiivsem ja konkurentsivõimelisem kui meie majandus.

Lukas meenutas, et selle aastatuhande alguses oli Eesti teadus- ja arendustegevuse
maht 0,61 protsenti SKTst, mis oli kolmandik võrreldes Euroopa Liiduga, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Alates aastast 2000 on Eesti teaduse rahastamine kasvanud keskmiselt 24,7 protsenti aastas, sealjuures erasektoris 38,6 protsenti aastas. Aastal 2007 oli see 1,14 protsenti SKTst, 2008. aastal Eurostati hinnangul 1,24 protsenti.

Lukase hinnangul ei näita sissepandud raha üksi, kas asjad on tulemuslikud. Kuid
kindlasti näitab see, et teadust on peetud oluliseks.

«Eriti väärib märkimist, et teaduse rahastamise kasv on olnud erasektoris palju kiirem kui avalikus sektoris. See tähendab ühelt poolt, et teadus- ja arendustegevus on ettevõtjatele tähtis. Teiselt poolt tähendab see, et riigi toetusmeetmed selles suunas on toiminud,» ütles Lukas.

Ta tõi ka näiteid Eesti teadussüsteemi efektiivsusest rahvusvahelises võrdluses.
Eesti teadusartiklite tsiteeritavus 1997-2007 on kõrgeim endise idabloki riikidest.

Euroopa Komisjoni Majanduse ja Rahanduse peadirektoraadi uurimuse järgi on Eesti
kulutuste efektiivsus teadus- ja arendustegevuses üks kõrgemaid Euroopa Liidus. ELi
teaduse 6. raamprogrammi tulemushindamise järgi on Eesti rahaline saagis võrreldes
osamaksuga ELi kõrgeim ning ka 7. raamprogrammis on Eesti edukamate riikide seas.

«Kokkuvõttes iseloomustaksin ma Eesti teadussüsteemi järgmiselt – Eesti teadus on
efektiivsem ja konkurentsivõimelisem kui meie majandus,» ütles Lukas.

Haridus- ja teadusministri sõnul puudutavad eelarvekärped kahtlemata olulist osa
teaduse rahastamisest, kuid selle kõrval on võimalik edasi minna nende tegevustega,
mida rahastatakse teistest allikatest või mis ei nõua suuri lisavahendeid.

«Arvestades ELi tõukefondide planeeritud tegevusi, võib kinnitada, et kokkuvõttes
riigipoolsed investeeringud teadusesse lähiajal kasvavad, kuigi ilmselt väiksemas
mahus kui planeeritud,» kinnitas minister.

Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi raames toetatakse välisõppejõudude
värbamist kõrgkoolidesse, doktorantide semestrit välismaal, välismaalaste
doktoriõppesse kutsumist jne. Käimas on tippteadlaste ja järeldoktorite
toetusskeemid. Läbivaatamisel on doktorikoolide taotlused ja kõrgkoolide
koostöömeetme taotlused ettevõtetega.

Teiseks on käimas ja ettevalmistamisel infrastruktuuri investeeringute pakett. Mullu
otsustatud hoonete investeeringukavast (koos kõrgharidusobjektidega 2,6 miljardit
krooni) esimesed objektid on juba valmimas.

Suurem sisuline pingutus aparatuuri meetmete ettevalmistamisel on saavutada olukord, milles tõukefondide panus ei kujuneks ainult ühekordseks aktsiooniks, vaid seaks sisse pikaajalised mehhanismid investeeringute rahastamiseks.

Haridus- ja teadusminister pidas väga oluliseks ka teadus- ja arendustegevuse
seaduse muudatuste ettevalmistamist. Kiireloomuliste muudatuste pakett on homme
riigikogu suures saalis esimesel lugemisel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles