Väike nali, suured mured

Põim Kama
, Kultuurikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabalt võib juhtuda, et mõnes järgmises «Keskea rõõmude» etenduses ei hoia Katrin Pärn (vasakult) rooli käes, Piret Simson näpib telefoni hoopis mujal ning Margus Prangel ja Janek Joost ei ürita pead läbi raami pista. Enamvähem kindlasti tuleb näitlejate sekka lavastaja Ingomar Vihmar.
Vabalt võib juhtuda, et mõnes järgmises «Keskea rõõmude» etenduses ei hoia Katrin Pärn (vasakult) rooli käes, Piret Simson näpib telefoni hoopis mujal ning Margus Prangel ja Janek Joost ei ürita pead läbi raami pista. Enamvähem kindlasti tuleb näitlejate sekka lavastaja Ingomar Vihmar. Foto: Heikki Leis

Tartu Uues Teatris tuli vaatajate ette Ingomar Vih­­mari lavastatud või õigemini lavastamata jäetud vaikelu «Keskea rõõmud», mida kavalehel on nimetatud komöödiaks edasijõudnutele.

Tagantjärele oleks muidugi huvitav teada, kes tuli esimesena välja mõttega, et kuulge, mis oleks, kui teeksime lavastuse, kus ei toimugi mitte midagi. Lihtsalt oleksime laval, ilma tegevuse, ilma plaanita ja vaataksime, mis juhtub.

Järgmisena tahaksin ehk teada, kes oli see hulljulge, kes selle peale söandas öelda jah, teeme muidugi, hea mõte! Nii või teisiti – mõeldud-tehtud!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles