Mihkel Mutt: ajakirja sajandal sünnipäeval laseksin end külmutada, et näha veel kahesajandatki

Kaheksandat aastat Loomingut toimetav Mihkel Mutt leiab Postimehele antud ajakirja juubelipuhuses usutluses, et kuna ajakirja algusaegadega võrreldes võib tänane kultuuritegemine tunduda rahuliku rutiinina, siis selle varjus «võib vaimsus vaikselt alla käia, nii et arugi ei saa». Seda enam vajatakse missioonitunnet, mis vähemalt Loomingu tegijatel pole kuhugi kadunud.

Loomingut võib pidada Su teiseks, ja otsustades Su värvikate mälestuste järgi (V ja VI köide), üpris õnnelikuks koduks. Missugune nägi välja aga Su enda debüüt Loomingus?

See oli arvustus Jaan Kruusvalli raamatule, pealkirjaga «Väga väike proosaraamat». Kuulasin aupaklikult ja lõbustatult toimetaja Asta Hameri vaimurikast vada. Võimalik, et tõstsin kohusetundlikult ka klaasi. Mõne kuu pärast olin üllatunud, kui palju kolme ja poole masinakirja lehekülje eest raha sai – pea pool kuupalka.