Järelevalve leidis muuseumikogudes segadusi

Ajaloomuuseum

FOTO: Peeter Langovits

Kultuuriministeeriumi järelevalve leidis, et tarbekunsti- ja disainimuuseumis on dokumendid pilla-palla ning osa esemeid korralikult hoiustamata, ka ajaloomuuseumis oli probleeme nii kogude dokumenteerimise kui hoidmisega.

Tänavu mätsi lõpus ministeeriumi komisjoni tehtud järelevalve tuvastas, et muuseumis on puudulik museaalide arvelevõtu dokumentatsioon: «vastuvõtuaktides on märkimata eseme seisund ja lühikirjeldus (mõõtmed, tehnika, materjal ning muu teadaolev info), puudulik ning vähese infoga on ka tulmelegend,» märkis ministeerium järelevalve tulemustes.

Komisjoni külastuse ajal olid hoidlate uksed lahti ning koguhoidja ise majast väljas.

Samuti oli muuseumikogu arvestusdokumentatsioon osaliselt köitmata ning pistelise kontrolli käigus leiti, et mõned museaalid ei olnud korrektselt märgistatud. «Museaalide muuseumisisese liikumise kontroll on reguleerimata, ühtegi akti ega märget museaali liikumise kohta ei ole tehtud,» jätkas ministeerium. «Muuseumil puudub ühtne museaalide asukohtade süsteem, mis raskendab museaalide liikumise kontrolli.»

«Mõnes hoidlas, eriti IV korruse hoidlas, on museaalide hoidmise üldine kord puudulik: osad esemed lahtiselt ning pakendamata, osaliselt vahekäikudes,» jätkus probleemide loetelu. «Hoidlate temperatuuri ning niiskust ei jälgita.»

Ministeerium tegi muuseumile ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks dokumentide korrastamisele tuleb muuseumil luua ka ühtne asukohtade süsteem, viia kogude haldus täielikult üle muuseumide infosüsteemi MuIS, aga  hakata ka museaale korrektselt pakendama. Samuti tuleb muuseumil hakata hoidlates temperatuuri ning niiskust mõõtma ja registreerima.

Järelevalve tulemusel tehti ettekirjutus ka ajaloomuuseumile, mis on korraldanud liiga keeruliselt kogude halduse ning millel samuti oli probleeme museaalide hoidmisega.

«Muuseumi kogude haldus on suuresti isikupõhine, mis nõuab rohkem ressursse (nii töötajaid kui tööaega) kui muuseumiüleselt ühtne kogude haldus, mis võimaldaks ühel koguhoidjal teist asendada. Näiteks ei saadud komisjoni poolt pisteliselt kontrollitud 33-st museaalist erinevatel põhjustel (koguhoidja oli majast väljas või ei vastanud telefonile) ligipääsu 6-le museaalile,» kirjutas ministeerium muuseumile järelevalve järel.

Samuti pole ministeeriumi hinnangul õige, et muuseumil ei ole ühtset museaalide asukohtade süsteemi ja iga koguhoidja peab asukohtade üle arvestust oma süsteemi alusel. See raskendab museaalide liikumise kontrolli.

Mõnes ajaloomuuseumi hoidlas on ministeeriumi hinnangul puudulik museaalide hoidmise üldine kord: osad esemed seisavad lahtiselt ning pakendamata, osaliselt vahekäikudes. «Komisjoni külastuse ajal olid Laia tänava võõretnoloogia ja tarbekunsti hoidlas hoidlate uksed lahti ning koguhoidja ise majast väljas,» heideti samuti ette.

Ministeerium andis muuseumile korralduse lõpetada museaalide üle arvestuse pidamise mitmes eri süsteemis, vormistada museaalid korrektselt MuISis ning dokumenteerida nende liikumist järjepidevalt. Samuti tuleb Laia tänava kogus teha ümberkorraldusi, et museaalidele paremad tingimused luua ning turvariski vähendada.

Ettekirjutused tuleb muuseumidel täita juuli alguseks.

Kultuuriministeerium teeb muuseumides tavapäraselt järelevalvet, et kontrollida, kas riigi vara  hoitakse ja kasutatakse eesmärgipäraselt.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul tegi järelevalvekomisjon järelevalvet 2012-2013 esimesel poolel Saaremaa muuseumis, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Eesti Meremuuseumi kogude üle. Selle aasta teisel poolel vaadatakse üle Hiiumaa muuseumi,  Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, SA Virumaa Museumide ning Eesti Tervishoiumuuseumi varad.

Tagasi üles