Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/07/5239797t1h8f5c.jpg)
/nginx/o/2009/06/26/198954t1hdc55.jpg)
Brüsselis otsitakse Euroopa Komisjoni presidendi ja kultuurivoliniku eestvedamisel Euroopale uut ideed. Praegune idee hakkab oma inspireerimisjõudu minetama, väärtustest on saanud huvid, Euroopa on hakanud tähendama üksnes majandust, poliitikat ja bürokraatiat. Et Euroopa Liidule taas hing anda, nagu kultuurivolinik väljendus, on vaja pöörduda tagasi Euroopa kultuuri- ja mõtteloo juurde.
On mitu põhjust, miks mõte, et Euroopa filosoofiline traditsioon tuleks ülikoolidest-raamatukogudest välja tuua ja mõtlejate nõu küsida, ootamatuna tundub. Kui majanduskriisis Euroopas kärpimiseks läks, halvenesid kõigepealt just humanitaarteaduste tingimused. Euroopas on filosoofia olnud viimasel ajal tavatult tagaplaanil. Mõneti on see mõistetav: läinud sajand tõi ilmale kaks totalitaarset režiimi, ja nende mõlema puhul on ideeliste aluste andjana viidatud – mis siis, et teenimatult – filosoofidele.