Urve Eslas: milline raiskamine

Urve Eslas Foto: Erakogu

Brüsselis otsitakse Euroopa Komisjoni presidendi ja kultuurivoliniku eestvedamisel Euroopale uut ideed. Praegune idee hakkab oma inspireerimisjõudu minetama, väärtustest on saanud huvid, Euroopa on hakanud tähendama üksnes majandust, poliitikat ja bürokraatiat. Et Euroopa Liidule taas hing anda, nagu kultuurivolinik väljendus, on vaja pöörduda tagasi Euroopa kultuuri- ja mõtteloo juurde.

On mitu põhjust, miks mõte, et Euroopa filosoofiline traditsioon tuleks ülikoolidest-raamatukogudest välja tuua ja mõtlejate nõu küsida, ootamatuna tundub. Kui majanduskriisis Euroopas kärpimiseks läks, halvenesid kõigepealt just humanitaarteaduste tingimused. Euroopas on filosoofia olnud viimasel ajal tavatult tagaplaanil. Mõneti on see mõistetav: läinud sajand tõi ilmale kaks totalitaarset režiimi, ja nende mõlema puhul on ideeliste aluste andjana viidatud – mis siis, et teenimatult – filosoofidele.

Seda kaalukam on Euroopa Komisjoni algatus. Euroopalikest väärtustest rääkides viidatakse just mõtteloost pärit põhimõtetele, kuid nende sisu suurt ei mäletata. Mõte, et majandus ei pea olema sihte andvaks liidriks, ei tähenda majandushuvide kõrvalejätmist, vaid nende kõrval ka Euroopa kultuurilise poole arvesse võtmist.