Inseneriõppes tuleb dublaaž kasuks

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Tamm näitab süsteemi, millega saab vaadata, kuidas toimib tamm suurvee ajal. See katseaparaat maksis 23 000 eurot. Kui tehnikaharidust hakataks andma ainult Tallinnas, jääks see kallis seade rakenduseta.
Toomas Tamm näitab süsteemi, millega saab vaadata, kuidas toimib tamm suurvee ajal. See katseaparaat maksis 23 000 eurot. Kui tehnikaharidust hakataks andma ainult Tallinnas, jääks see kallis seade rakenduseta. Foto: Kristjan Teedema

Maaülikooli veemajanduse osakonna juhataja Toomas Tamm on seisukohal, et inseneriõppes tuleb õppekavade dubleerimine kasuks Lõuna-Eesti arengule. Kui insenere õpetada ainult Tallinnas, lendaks hulk raha tuulde, sest uued laborid jääksid tühjaks.

Ülikoolides pannakse kõlavaid erialanimetusi õppekavadele kogu aeg, et sellega tudengeid meelitada. Kuidas te sellesse suhtute?

Eriala nimetus ei tohiks olla eksitav. Neisse pannakse sisse väga säravaid ja atraktiivseid sõnu – praegu on nendeks näiteks ettevõtte juhtimine ja arhitektuur. Kui aga võtame ettevõtte juhtimise, tekib kohe küsimus, kas neil on ka majandusharidus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles