/nginx/o/2015/03/16/3877439t1h6314.jpg)
/nginx/o/2013/05/03/1729280t1hf601.jpg)
On üsna selge, et ühe raamatu väärtus ja avalik vastukaja raamatule pole reeglina omavahel seotud. Kui kirjandus satub ajakirjandusse, tekitab see kohe nihestumisi. Esiteks ei sarnane kirjanduse aeg ajakirjanduse ajaga – kirjanduses kulub teose tähenduse selgumiseks aastaid. Teiseks kipub ajakirjandus paisutama seda loomingut, mida teevad ajakirjanikud.
Muidugi ei saa välistada võimalust, et Mart Kadastiku «Kevad saabub sügisel» on selle aasta ilukirjanduslik tippsündmus, kuid minu lugemiskogemus ütleb, et tegu on siiski pigem huvitava proosadebüüdiga. «Kevad saabub sügisel» on arvestatav esikteos. Kadastiku romaani kannab hoolikalt paikaseatud struktuur, mida kohtab nooremate, tihti vähema kannatlikkusega debütantide loomingus harva. Nelja vanemas keskeas meespeategelase ja nende kohatud nooremate naiste lood on omavahel kenasti, mõnikord isegi ootamatult seotud. Tõsi, mõni lugu oli kukkunud välja parem, mõni nõrgem. Minu lemmik on romaani neljas, Daniel Glattaueri e-kiriromaani «Hea põhjatuule vastu» meenutav peatükk «Tants pilvedel», mis kannaks välja ka eraldi novellina. See kirjeldab arsti Toivo Laidvee ja noore kristliku naise Maarja kirjavahetust. Teksti elavuse tagab kahe tegelaskuju erinev meelelaad, kuid ka tõsiasi, et nende taotluste ja otsingute ühisosa tundub kirjavahetuse käigus kasvavat.