Saatusliku külaskäikäigu mõju

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lutz Dettmanni sõnul ei saaks «Anu» tegevus toimuda kusagil mujal peale Eesti, sest nii       kaasahaaravat ajalugu ei ole võimalik välja mõelda.
Lutz Dettmanni sõnul ei saaks «Anu» tegevus toimuda kusagil mujal peale Eesti, sest nii kaasahaaravat ajalugu ei ole võimalik välja mõelda. Foto: Mihkel Maripuu

Kui sakslane Lutz Dettmann 1992. aastal Tallinnas lennukilt maha astus, siis kargas ninna eriline, kuid unustatud lõhn – Eesti asfaldi lõhn, elu esimese suure seikluse lõhn. 13-aastasena sattus

Lutz Dettmann vahetusõpilasena Eestisse ja pea nelikümmend aastat on ta fännanud Eestit ja eestlasi. «Ma armastan seda maad,» tunnistab sakslane häbenemata.

Eestisse, mida mees nimetab koduks, kaalub Dettmann pensionipõlves elama asuda, ainult et talved võiksid siin soojemad olla. «Abikaasa ütleb nii,» põhjendab ta seda soovi. «Kuigi meil on Saksamaal ka talved külmaks muutunud. Nii et enam pole vahet.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles