Kaia-Kaire Hunt: raha tervishoius – kas puudu või vales kohas?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaia-Kaire Hunt
Kaia-Kaire Hunt Foto: Erakogu

Kaia-Kaire Hunt kirjutab, et kui meil on nii palju välditavaid haigusi ja meie tervena elatud eluiga on üks ELi lühemaid, siis näitab see, et senine tervisedendus vajab kogukondlikku tuge.

Pealkiri sai teadlikult provokatiivne. Praegu, mil meditsiinis on vähe nii personali kui ka raha, oleks justkui kohatu küsida, kas see kõik ikka läheb õigesse kohta. Lihtne loogika ütleb, et ainus võimalus meditsiinikulusid suurendamata rahva tervist parandada on vähem raskeid ja kroonilisi haigusi. Seetõttu on kohati päris kentsakas, kuidas kogu trall käib selle ümber, kuidas meil oleks rohkem arste, parem meditsiinitehnoloogia, kõrgem ravikvaliteet jne. Kõik see on kahtlemata oluline. Aga vähe räägitakse sellest, miks meil üldse on vaja nii palju ravida.

Vaatasin oma kooliaegsest rahvatervise konspektist järele – seal on selgelt kirjas, et vaid kümme protsenti tervisest sõltub arstiabist, ülejäänu sõltub keskkonnast, pärilikkusest ja eluviisist. Kui arvestame, et pärilikud faktorid võivad teatud juhtudel aktiveeruda ebasoodsate keskkonnamõjude tõttu, siis võime üldistada, et valdavalt sõltub tervis meie eluviisist. Eluviisi aga saame ju ise muuta, seega peitub eluviisis ka osa haiguste vältimisest ja tervisedendusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles