Riigikogu lükkas täna võimuliidu häältega tagasi opositsioonilise Keskerakonna algatatud põhiseaduse muudatuse, mis oleks andnud vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule õiguse algatada seaduseelnõusid.
Keskerakonna rahvaalgatuse eelnõu ei leidnud parlamendis toetust
7. mai 2013, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 koalitsioonisaadikut ja selle vastu oli 36 opositsiooni kuuluvat riigikogu liiget.
Põhiseaduskomisjoni kuuluva reformierakondlase Andrei Korobeiniku sõnul leiti komisjonis, et rahva initsiatiivide võimaldamiseks ei pea tingimata muutma põhiseadust. «Tundus, et kõik osapooled olid huvitatud konstruktiivse lahenduse leidmisest. Nii valitsuse kui ka mitme komisjoni liikme arvates võiks kaasamist suurendada teiste instrumentide abil, näiteks märgukirjade või petitsioonide kaudu,» lausus ta ja avaldas veendumust, et ühel või teisel moel suudetakse leida lahendus ja see ka lähiajal vastu võtta.
Korobeiniku hinnangul võiksid märksa vähem allkirju nõudvad märgukirjad jõuda esmalt vastava ala parlamendikomisjoni ette, kes arutaks neid avalikul istungil ja otsustaks eelnõu algatamise. Tema sõnul välistaks see olukorra, kus parlament saaks ignoreerida rahva tahet. «Sellepärast et komisjon oleks kohustatud korraldama avaliku istungi, kuhu saaks tulla mitte ainult algataja oma eelnõu kaitsmiseks, vaid ka kõik soovijad tema huvigrupist. Minu arvates annaks see palju parema tulemuse ja tekitaks konstruktiivse arutelu,» selgitas ta.
Keskerakondlane Priit Toobal ütles aga, et algatajad leebemas, näiteks petitsiooni vormis rahvaalgatuse võimaldamist ei toeta. «Mina ja meie, seaduseelnõu algatajad, oleme kindlalt seisukohal, et rahvaalgatusel on piisavalt jõudu vaid siis, kui parlamendil on põhiseaduslik kohustus rahva poolt esitatud eelnõu menetleda ning rahval põhiseaduslik õigus seda esitada. Tegelikult on oluline vahe, kas eelnõu taga seisab fraktsioon, riigikogu liige, valitsus või hoopis 25 000 kodanikku,» ütles ta.
Keskerakonna fraktsiooni liikmed põhjendasid põhiseadust muutva eelnõu algatamist vajadusega kaasata rahvast senisest rohkem seadusloome protsessidesse ja suurendada seeläbi kodanike rolli ühiskonnas. Rahvaalgatuse seadustamine oleks nende sõnul üks rahva seas levinud võõrandumistunde ja poliitikatüdimuse leevendamise ning poliitilise elu elavdamise võimalus, mis on toetust leidnud ka Rahvakogus.
Muudatusega soovisid keskerakondlased anda vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule õiguse algatada seaduseelnõusid. Praegu lubab põhiseadus eelnõusid algatada riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, valitsusel ning põhiseaduse muutmiseks ka presidendil.
Rahvaalgatuse korras ei saaks eelnõu järgi esitada eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Samuti ei saaks rahvaalgatuse korras algatatud eelnõusid panna rahvahääletusele.
Põhiseadust muutva eelnõu seletuskirjale oli lisatud rahvaalgatuse seaduseelnõu kavand, et täpsustada rahvaalgatuse korralduslikku külge. Selle kohaselt peaks rahvaalgatusele esitatav seaduseelnõu vastama samadele nõuetele kui teised riigikogus algatatavad eelnõud. Samas peaks eelnõu läbima põhiseadusele vastavuse eelkontrolli, mida teostab õiguskantsler.
Eelnõuprojekt nägi ette, et kui õiguskantsler peab eelnõu põhiseadusega kooskõlas olevaks, avaldatakse see vabariigi valimiskomisjoni veebilehel ning seejärel kogutakse kuni kuue kuu jooksul eelnõule toetusallkirju. Allkirjade kontrollimise järel annaks valimiste keskkomisjon eelnõu üle riigikogule, kes menetleks seda üldises korras.
Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus. Rahvaalgatuse seadustamiseks soovis Keskerakond põhiseadust muuta rahvahääletusel.