Õhutõrjujad tabasid õppusel kõiki sihtmärke

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhutõrje raketisüsteem Mistral.
Õhutõrje raketisüsteem Mistral. Foto: Kaitseväe peastaap

Täna Rutjal korraldatud õhutõrjepataljoni laskmistel raketisüsteemist Mistral tabasid õhutõrjujad kõiki sihtmärke.

«Mistrali meeskonnad lasksid tänavu esmakordselt samaaegselt kahte sihtmärki. Meeskonnad pidid koordineerima oma tegevust, jagama sihtmärke omavahel ning seejärel mõnesekundise viivitusega järjest need hävitama,» ütles õhutõrjepataljoni ülem major Harles Kosk.

Ajateenijad hakkasid Mistrali raketisüsteemi kasutamist õppima jaanuari keskel. Laskmistele eelnes kümneid tunde harjutamist ja virtuaalsete õhusõidukite hävitamise õpet simulaatoril. Reaalse raketi saatmine sihtmärgi poole usaldati vaid parimatele.

«Tänane laskmine oli ajateenistuse tipphetk - eesmärk, mille paljud juba teenistuse esimestel päevadel ette seadsid ning milleni jõudsid vaid neli meeskonda,» ütles vanemlaskur Egert Merelaid ja lisas, et tabada reaalsest lennukist ligi 30 korda väiksemat sihtmärki, ei olnud kerge. «Olin väga õnnelik, kui nägin, et mudellennuk alla tuli. Tabamus sõltub terve meeskonna tööst, nii et see on meie neliku võit.»

Laskmistel osalesid õhutõrjepataljoni ajateenijad, kõrgema sõjakooli õhutõrje eriala kadetid ning vanemallohvitseri kursuse õppurid. Laskmist julgestas mere poolt mereväe patrulllaev Ristna.

Õhutõrjesüsteem koosneb reeglina eelhoiatust pakkuvatest seadmetest, nagu radarid ja tulejuhtimiskeskused, lisaks tuleüksustest, mis põhinevad kas õhutõrjekahuril ZU 23-2 või raketisüsteemil Mistral. Kaitseväe relvastus täienes õhutõrjeraketisüsteemiga Mistral 2009. aastal ja selle käsitsemist on ajateenijatele õpetatud neljal viimasel aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles