Vandeadvokaat Jüri Raidla ütles täna Euroopa päeva puhul korraldatud Euroopa tuleviku teemalisel arutelul, et Eesti võiks võtta Euroopa föderaalse struktuuri kujundamisel liidrirolli.
Raidla: Eestist võiks saada Euroopa föderaalse struktuuri arhitekt
9. mai 2013, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raidla ütles arutelul, et kui panna tarkuse põhimõttel ritta Eesti tehtud otsused, siis Euroopa Liiduga ühinemine kuulub kindlalt esikolmikusse. «Eesti ühinemine ELiga oli õige otsus, sinna kuulumine jätkuvalt on õige positsioon, eeskätt julgeolekupoliitilistel ja rahvuspsühholoogilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikult,» ütles ta, lisades, et EL saab ja peab föderaliseeruma ning see on kooskõlas Eesti rahvuslike huvidega.
Tema sõnul on Eesti rahvuslikud huvid paremini kaitstud ELis kui ühendusest väljaspool ning seejuures on föderaalselt korraldatud EL oluliselt parem instrument Eesti rahvuslike huvide kaitseks kui praegune EL konföderatsioonina. Konföderatiivsel ELil pikemas plaanis perspektiiv puudub, ütles ta.
Raidla juhtis tähelepanu, et föderaliseerumise protsess on toimunud hiilival kujul alates 1964. aastast, ehkki seda pole tahetud tunnistada, sest nii kaotatakse rahvusriiklikult ja nostalgiliselt meelestatud hääli. Asjaolu, et protsess on nii pikalt kestnud, näitab tema sõnul, et tegu pole kunstlikult leiutatud ideega, vaid ideega, mis on läbi aastakümnete arenenud ja süvenenud. «Objektiivsete protsesside vastu ei saa lõpuks poliitikud ka,» lausus ta.
Tema sõnul võib jäämineku aja alguseks lugeda eelmise aasta 12. septembrit, kui Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso esines kõnega Euroopa Parlamendi ees ning ELi 11 välisministrit avaldasid oma visiooni tulevasest Euroopast. «Kuigi seal ei kasutata terminit «föderatsioon», on see selge föderaalse Euroopa ülesehitamise visioon,» ütles ta.
Raidla sõnul peavad Euroopa ja Eesti helgeimad pead ilmselt veel aastaid kõvasti tööd tegema, et vastata küsimusele, milline peaks olema Euroopa föderatsiooni ülesehitus. Samas avaldas ta arvamust, et Eestist võiks saada Euroopa föderaalse struktuuri arhitekt.
Tema hinnangul võiks Eesti ELi eesistumiseni jääva viie aasta jooksul ette valmistada Euroopa föderatsiooni konstitutsioonikavandi ning selle eesistumisajal välja käia. Tema sõnul oleks föderaalse struktuuri kujundamisel liidrirolli võtmine reaalne, sest toetus ELile püsib kõrge ning ELi suhtes on olnud positiivselt meelestatud ka kõik Eesti põhiseaduslikud institutsioonid.
Tugevamale koostööle ja föderalismi ideele avaldas oma sõnavõtus toetust ka president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul on föderaalsus parim viis suurte ja väikeste huve ühendada ning föderaalses süsteemis on väikeste liikmesriikide huvid paremini kaitstud. «Kui meie rahvuslik huvi on säilitada oma riik, keel ja kultuur, siis tänapäeva maailmas peame mingeid asju koos tegema, et koos tugevad olla,» ütles Ilves.