Talibani tossud ja bin Ladeni ajupritsmed

Evelyn Kaldoja
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuigi Bradley Manning istub määratu hulga salastatud dokumentide varastamise eest kohtupingis ja Julian Assange elab põgenikuna Ecuadori saatkonnas Londonis, tundub Wikileaksist USA terrorismivastase sõja tegeliku olemuse otsimine pigem tühja töö ja vaimu närimisena.

Tuhandetel ebaseaduslikult hangitud lehekülgedel seisvate hämarate lühendite puurimisest märksa kiirem tee on võtta ette Mark Oweni «Ei ühegi kerget päeva». Tõsi, vastupidiselt Wikileaksile vannutakse raamatu alguses jumalakeeli, et ühtki seadust pole rikutud ja sõdurite elu ohtu panevaid detaile ei paljastata. Aga ka vaatamata autori enesetsensuurile on teos ääretult informatiivne.

Kuigi erivägesid peaks teoorias katma paks saladusloor, on nende veteranid kirjutanud terve hunniku memuaare. Näiteks Eestigi telekanaleil jooksnud seriaali «The Unit» aluseks on USA maaväe tipperiüksuses teeninud Eric L. Haney 2002. aastal ilmunud raamat «Inside Delta Force». Kirjanikunime Andy McNab kasutav Briti SASi veteran sai aga oma 1993. aasta «Bravo Two Zerost» nii palju innustust, et hiljem on ta avaldanud veel kaks autobiograafiat ja terve virna seiklusromaane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles