/nginx/o/2013/05/13/1750182t1h191c.jpg)
Eurobaromeetri andmetel usaldatakse Eestis Euroopa Liitu märgatavalt rohkem kui enamikus riikides, ka euroliidu tuleviku suhtes on Eesti elanikud keskmisest optimistlikumad.
Eestlased usaldavad Euroopa Liitu teistest enam
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
13. mai 2013, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sajandivanust üleskutset saada eurooplaseks võtab eestlane siiani tõsiselt, oleme üks Euroopa-meelsemaid rahvaid ELis,» kirjutab «Eesti inimarengu aruande 2013» peatoimetaja Mati Heidmets Postimehes aruande tulemusi tutvustades.
Euroopa-meelsed on ka Eesti elu suunajad ja otsustajad. Aruande ettevalmistamise käigus korraldati nn eliidiuuring, mille käigus küsitleti 177 otsustajat, eksperti ja arvamusliidrit Eesti poliitikas, majanduses ja kultuurielus, lisaks valim viimasel kolmel aastal doktorikraadi kaitsnutest.
«Tulemused osutavad, et Eesti elu eestvedajad näevad ELi tulevikku positiivses valguses, enamus soovib ELi senisest tugevamat lõimumist ja ka otsustamise suuremat tsentraliseerimist,» kirjutab Heidmets.
Ei euroliidu rahamured ega sisepinged ole Eesti eliidi eurosõbralikkust vähendanud, tervelt kolmveerand küsitletutest usub, et Brüsselile praegusest rohkem funktsioone anda oleks Eesti huvides, viiendik (poliitikute hulgas lausa 35 protsenti) peab õigeks toetada ELi föderaliseerumist.
«Eestlaste Euroopa-usk ei kõigu, euroskeptikute toetuspind on Maarjamaal ahtake. Ehk isegi liiga kitsas, üksmeelselt ühele kaardile panustamine sisaldab ju paratamatult ka ohtu,» hoiatab Heidmets.
«Eesti inimarengu aruannet 2012/2013 Eesti maailmas» esitletakse kolmapäeval.