Kui Harju maakohtu esimees Helve Särgava on teinud riigikogule ettepaneku kaotada rahvakohtunike institutsioon, siis riigikohtu uueks esimeheks nimetatud Priit Pikamäe seda ei toeta.
Pikamäe: rahvakohtunike institutsioon peaks säilima
14. mai 2013, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikamäe ütles täna riigikogus saadikute küsimustele vastates, et kui vaadata õigusemõistmist eeskätt kriminaalasjades, siis on maailmas kasutatavad mudelid väga erinevad. «Siin on olemas kaks kindlat äärmust: üks on see, et õigust mõistab ainult professionaalne kohtukoosseis, ja teine äärmus on see, et õigust mõistab olulisemates küsimustes vandekohus. Meie tänane süsteem, kus on ühendatud professionaalne kohtunik ja rahvakaasistujad, asetub sellel skeemil kusagile keskele ja ma arvan, et see lähenemine on õige,» lausus ta.
Tema hinnangul on raskemates asjades siiski tarvis, et õigusemõistmine säilitaks oma sideme ka inimestega, kelle üle õigust mõistetakse. «Kui me vaatame rahvusvahelisi soovitusi selles vallas, siis pigem on need selles suunas, et ühiskonna osavõttu õigusemõistmisest tuleks tugevdada, tuleks suurendada. Ma arvan, et rahvakohtunike kaotamisega me selles osas kaotaksime palju,» lisas Pikamäe.
Rahvakohtunike institutsiooni kaotamiseks pöördus veebruari alguses õiguskomisjoni poole Harju maakohtu esimees Helve Särgava, kelle sõnul tuleneb see institutsioon eelmisest riigikorrast. Tema sõnul õigustasid toonased rahvakaasistujad ennast täielikult, sest siis oli neil ka õigus asendada lihtsamate asjade arutamisel kohtunikku.
«Olles ka ise eelmise riigikorra ajal kohtu esimees, määrasin ma mitmel korral rahvakaasistuja kohtuniku pikaajalise haiguse või ka puhkuse ajal kohtuniku asendajaks. See oli väga efektiivne, kuivõrd juriidilise haridusega rahvakaasistuja, kui ta oli läbinud ka vastava koolituse, mida kohtus ise tegime, oli tõepoolest võimeline lihtsaid kohtuasju arutama. Tänases seaduses seda võimalust ei ole ning neil on ainult rahva esinduse funktsioon,» märkis ta.
Särgava sõnul on rahvakohtunikel seejuures rahva esinduse funktsioon ainult esimese astme kuritegudes, samas kui tema hinnangul on esimese ja teise astme kuriteoasjad nii menetluslikult, juriidiliselt kui ka üldsuse huvi mõttes võrdsed. «Siin on isegi väike vastuolu, et miks mõnedes kuriteoasjades me oleme volitanud neid rahvast esindama ja teistes mitte,» leidis ta.
Muu hulgas tõi ta esile ka, et kriminaalasjade juriidilise keerukuse tõttu ei olegi mõeldav, et juriidilise hariduseta ehk mõne teise eriala inimene oleks võimeline kohtuniku rolli täitma ja teda tõendite hindamisel abistama. «Siin ei aita ka rahvakohtunike koolitamine kursuste näol. Ega ka mind juristina ei ole võimalik mõne kursusega koolitada kirurgiks,» märkis Särgava ja avaldas veendumust, et kuna Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem, on kohtuotsuse seaduslikkuse ja õigluse kontroll ka muidu igati tagatud.
Riigikogu õiguskomisjon arutas ettepanekut koos Särgava, justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aaviku, riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõuniku Allan Plekksepa ja MTÜ Rahvakohtunike Liidu esindajatega märtsis ning otsustas pöörduda kohtute haldamise nõukoja poole, et ka nõukoda esitaks rahvakohtunike institutsiooni osas oma seisukoha.
Praeguse kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt arutab maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju kohtukoosseis, kes koosneb eesistujast ja kahest rahvakohtunikust. Teise astme kuritegude kriminaalasju, samuti kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik üksi.