Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/03/27/1660618t1h718b.jpg)
Regionaalminister Siim Kiisler (pildil) ütles pendelrände uuringu tulemusi tutvustades, et umbes pool aktiivsest rahvastikust töötab väljaspool oma omavalitsuse piire. Tema sõnul hakkab Eesti maaelu üha enam tuginema inimestele, kes töötavad linnas, aga elavad maal.
Maainimestest on pendelrändajaid umbes kolm neljandikku, maakonnakeskustes on neid aga mõnevõrra vähem.
Inimesed, kes liiguvad üle omavalitsuste piiride, soovivad Kiisleri sõnul tarbida teenuseid oma töökoha, mitte kodukoha lähedal.
«Inimesed on nõus tööl käima 30–60 minuti tee kaugusel. Kui see vahemaa läheb kaugemaks, siis inimene kolib ära. Meie eesmärk on sellega arvestada, et inimesel oleks vabadus elada seal, kus talle meeldib,» lausus ta.
«Paradoksaalsel kombel võib öelda, et maal on hea elada siis, kui lähedal asub tugev linn,» tõi ta esile.
«Lisaks toob uuring selgemalt välja ka väiksemad keskused: kui seal täna keskus on, siis meie tegevused peavad olema suunatud sellele, et aidata neil keskustel kaardile alles jääda,» ütles minister.
Kiisleri sõnul aitavad uuringu tulemused määrata ära regionaalsete toetusprogrammide prioriteedid. «Kui räägime praegu Euroopa Liidu finantsperioodist, siis nüüd teame, kus peaksime arengut toetama, kuna saame aru, kus ja miks inimesed liiguvad,» märkis ta.
Üks Kiisleri sihte on see, et omavalitsused aitaksid inimeste igapäevaelu korraldada nii, et inimestel, kes teise omavalitsusse tööle käivad, oleks vähem takistusi.