Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Neitsitorni muuseumkohvik avas uksed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy

Täna taasavati pärast mahukaid renoveerimistöid Tallinna linnamuuseumi uue filiaalina Neitsitorni muuseumkohvik.

Neitsitorni avasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Taani kaubandusminister Pia Olsen Dyhr, kes külastasid ka renoveerimise ootel Taani Kuninga Aeda.

Neitsitorni ehitustööd jõudsid lõpule märtsis, nüüdseks on vanalinna uus tõmbenumber ka sisustatud. Taani Kuninga Aia renoveerimist toetavad ühe miljoni Taani krooniga (ca 134 140 eurot) Taani Kuninganna Margarete Fond ja A. P. Moller Mersk Fond.

Planeeritud ehitustööd sisaldavad uut sillutist, terrassi ja monumendi uut valgustust, graniitastmete, terrassi ja müüride renoveerimist, käimlate paigaldamist ning peenarde uuendamist. Renoveerimisprojekt on tellitud arhitektuuribüroolt «Järve ja Tuulik OÜ». Renoveerimine on kavas lõpetada 20. augustiks.

«Neitsitorn on esialgu avatud üritusteks ja tutvumiseks eelneval kokkuleppel. Suvel avab kõigile külastajatele uksed kolmel korrusel paiknev kohvik koos püsiekspositsiooniga Linnamuuseumi kogudest,» ütles linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.

Torni esimesel korrusel saab animatsiooni vahendusel aimu ehitise ja piirkonna ajaloost, virtuaaltuur lubab torniga tutvuda ka vaegliikujatel. Torni keldrikorrusel hakkavad toimuma tähtajalised näitused. Näituseruumi kõrval asub ruumikas saal seminaride, loengute, filmiõhtute ja muude ürituste korraldamiseks.

«Pakume huvilistele ekskursioone ja mitmesuguseid haridusprogramme. Muuseumkohvik eksponeerib keskaegse Tallinna kahte tähtsat eluvaldkonda: toitlustuskultuuri ja sõjandust. Lisaks saavad külastajad nautida hunnitut vaadet, mis avaneb kõigi kohvikukorruste suurest aknast ja kaitsekäikudelt Tallinna vanalinnale ning Taani Kuninga aiale,» rääkis Ulm.

Neitsitorn oli osa keskaegse Tallinna edelapoolsest kaitsesüsteemist, mis rajati 14. sajandil seoses linnamüüri laiendamisega. Tegemist oli kaitsetorniga, mis tulirelvade arenedes varustati kindlusepüsside ja kahurite kasutamiseks sobivate laskeavadega. Torn sai kahjustada Liivi sõjas (1558–1583) ja 19. sajandi algusest kasutati seda elamuna.

Seal töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärast Teist maailmasõda elas teisel korrusel aastakümneid tipparhitekt Karl Burman. Neitsitorn ja temaga külgnevad linnamüüri lõigud restaureeriti põhjalikult 1960–70. aastatel. Tornile ehitati juurde üks korrus ja rajati vanalinnale avanev suur klaassein. 1980. aastal avati Neitsitornis kohvik, mis sai populaarseks nii turistide kui kohalike elanike seas. Alates 2004. aastast suletud olnud torni asuti renoveerima 2011. aastal, kui ehitis siirdus Tallinna linnamuuseumi haldusse.
 

Märksõnad

Tagasi üles