Juhtkiri: targad vaesed naised, rikkad rumalad mehed

Foto: Urmas Nemvalts

Eile esitletud inimarengu aruanne, mis sel korral võrdles Eestit teiste Euroopa riikidega, jaotab tendentside spektri kaheks. Muust Euroopast paremal kohal oleme me ideeliste väärtuste poolest: meil on suurem meediavabadus, internetivabadus, majandusvabadus. Selles aga, mis puudutab inimese enda igapäevast elu, oleme me pigem Euroopa keskmisest allpool. Meil on nigelam palgatase, eluga rahulolu, sallivus.

Üks võimalus kaht spektripoolt tõlgendada on anda neile üldistav hinnang: me oleme vaesed, aga vabad. Väärtused, mis iseseisvudes riigina seatud sai – vabadus enne rikkust –, on saavutatud ja nüüd tuleb tegeleda inimeste heaolu järeleaitamisega.

Kuid teine võimalus aruandes välja toodut tõlgendada – jättes ideaalid kõrvale ja keskenduses inimese endaga seonduvale – annab Eestist kiivas pildi. Siin hakkavad mängima kolm tegurit: haridus, sissetulekud ja abieluväliselt sündinud laste arv. Sellest, et Eesti naised saavad meestega võrreldes kolmandiku väiksemat palka, on juttu olnud. Euroopas hoiame sellega esikohta. Inimarengu aruanne toob välja ka teise soolise ebavõrdsuse: mitte kusagil Euroopas pole naiste ülekaal kõrgharitute hulgas nii suur kui Eestis. Kolmas näitaja räägib väljaspool abielu sündivate laste protsendist: tervelt 60 last sajast sünnib Eestis ilma seadustatud suhtest tulenevate sotsiaalsete garantiideta.