Valitsus toetas täna Euroopa Komisjonile mandaadi andmist, et alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkuleppe üle, Eesti hinnangul võiksid kõnelused alata juba selle aasta keskel.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on nii Eestile kui ELile laiemalt tähtis jätkata kaubanduse liberaliseerimist ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist, sest see annab ettevõtjatele suurema kindlustunde uutele turgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel.
Välisministeeriumi teatel on EL ja USA kaks olulisimat maailmamajanduse turgu, mis toodavad kokku umbes poole kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja mille kahepoolne kaubavahetus moodustab kolmandiku maailma kaubandusest.
EL eksportis USAsse 2011. aastal 260 miljardi euro väärtuses kaupu ja 127 miljardi euro väärtuses teenuseid, USA eksportis ELi aga 184 miljardi euro väärtuses kaupu ja 130 miljardi euro väärtuses teenuseid. «Need numbrid räägivad kaalukalt sellest, kui tihedad on Euroopa ja USA vahelised majandus- ja kaubandussuhted. Seetõttu on Atlandi-ülese vabakaubandusala loomine loogiline ning äärmiselt vajalik samm nende suhete lihtsustamise ja efektiivsemaks muutmise teel,» ütles välisminister.
Tema sõnul on Euroopa Komisjonile kõnelusteks laia ulatusega mandaadi andmine oluline just seetõttu, et komisjonil oleks piisavalt läbirääkimisruumi. «USA on ELi jaoks võrdne läbirääkimispartner ning võimalikult laia ulatusega lepingust saavad kasu mõlemad pooled,» lisas Paet.
Eelnõu kohaselt koosneb ELi ja USA kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkulepe kolmest osast: turulepääs, regulatsioonid ja mittetariifsed tõkked ning globaalsed kaubandusreeglid. Leping peaks enamikus valdkondades põhinema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel ja nendest tulenevatel kohustustel, mitmes valdkonnas soovitakse sõlmida ka WTO lepingutest ulatuslikumaid kokkuleppeid.
Läbirääkimiste protsess peaks viima vastastikuse liberaliseerimiseni toodete ja teenuste kaubanduses ning investeeringute turulepääsul. Ulatuslik liberaliseerimine soovitakse saavutada nii kaupade, teenuste, investeeringute kui ka riigihangete suhtes. Lepingu üheks suureks eesmärgiks on mittetariifsete tõkete kaotamine ja regulatiivsete süsteemide ühtlustamine.