/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
/nginx/o/2013/05/17/1759592t1h064b.jpg)
Abiks Eesti esimese juustufestivali korraldaja Margit Eerma, noppis Arter üritusel esitletavate juustude seast välja mõned maailmatähed, mida ilmtingimata maitsta võiks. Jõuate seda veel teha – letid on Tallinnas Rotermanni aatriumis avatud täna õhtuni.
Morbier
Selle Prantsusmaalt Juura mäestikust pärit poolkõva kahekihilise lehmapiimajuustu tunneb ära juustuketast poolitava tuhakihi järgi. Tänapäeval ei pruugi see siiski enam olla tuhk, vaid looduslik värvaine. Kuid ammustel aegadel, kui talunikud tegid seda üksnes enda tarbeks Comté juustu valmistamise ülejääkidest, hoiti anumasse järele jäänud juustumassi kooriku tekkimise vältimiseks ja putukate-bakterite tõrjumiseks tuhakihi all. Hiljem valati sellele uus juustumass.
Kollaka ja nahkse koorikuga juust laagerdub 45 päeva kuni kolm kuud, sel on tugev pähkline aroom ning kreemjas ja mõrkjas järelmaitse. Nooremal juustul on mahedam, vanemal täidlasem ja kooresem mekk. Pastöriseerimata piimast Morbier on rohkem hinnas, sel puhul on pakendil ka märge au lait cru.
Ehkki juustu võib kasutada ka lahtistel pirukatel, võiks seda pigem niisama nautida või magustoiduks süüa, leiab Margit Eerma. See sobib mustika- või musta kirsi moosiga, ka meega või granaatõuna palsamikreemiga. Miks mitte kasta seda vanemasse kõrgema klassi palsamiäädikasse. Veinidest tasub kõrvale proovida Gewürztraminerit.
Gorgonzola