Vabatahtlikud merepäästjad tahavad hakata tegema koostööd purjelaevaga Blue Sirius, et see abistaks neid teavitusüritustel ning aitaks vajadusel ka reaalses merepääste olukorras.
Vabatahtlikud tahavad merepäästesse kaasata ka purjelaeva
18. mai 2013, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1907. aastal Norras ehitatud purjelaev Blue Sirius ei ole kindlasti ideaalne päästelaev, vaid mõeldud reisijate merele viimiseks. Siiski soovib vabatahtlikke päästjaid ühendav Päästeliit hakata laeva meeskonnaga koostööd tegema.
Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi seletas, et Blue Siriuse meeskonnast on mitmed merepäästega tegelemas või tegelema hakkamas.
«Samas on Päästeliit suurim vabatahtlik merepäästega tegelevate organisatsioonide ühendaja, mistõttu on loogiline, et lisaks sellele, et oleme head kolleegid, otsime igapäevaseid kokkupuutepunkte,» lausus Killandi. «Reaalsus on see, et nendega kohtume merel ja miks mitte võimalike ohuolukordade läbiharjutamiseks stsenaariume koos välja mõelda ning neid reaalselt proovida merel lahendada.»
«See laev on omaduste poolest väga hea ja võib mingil hetkel olla merepäästesündmustel abiline, kui ta on parasjagu sobivas kohas,» tõi Killandi välja veel ühe tähtsa punkti.
Blue Siriuse meeskonna liige Rauno Masing nentis, et sellest laevast ei saa kunagi ideaalset päästelaeva.
«Me ei hakka olema üksus, kes hakkab väljasõidule kihutama purjede lehvides – see oleks ebareaalne,» kinnitas ta. Lihtsalt ollakse valmis, kui mingi õnnetus peaks laeva läheduses juhtuma. Laev liigub Tallinnast ida suunas.
Killandi seletas, et Päästeliidul on olemas veebirakendus, mis näitab reaalajas ära, kus mingi alus asub, kus on vähegi koolitatud mehed peal.
«Kui Blue Sirius liigub trajektooril Tallinn-Narva, siis ei ole väga raske aeg-ajalt märke panna, kus ollakse,» lausus ta. «Programmi kasutavad ka merevalvekeskuse inimesed, ma loodan, et lähiajal ka häirekeskus. Reaalajas on info, kus keegi asub ja pole kummaline olukord, kui Blue Sirius asub kuskil õnnetuspaigale lähemal.»
Sel nädavahetusel toimuvast merepäästjate koolitusest võtab osa kolm Blue Siriuse meeskonna liiget. Killandi märkis, et mida rohkem on meeskonnast koolituse läbi teinud, seda suurem on võimalus, et Tallinna lahel või kus iganes laev liigub, saab päästeoperatsioon olema kvaliteetsem ja kiirem.
«Merepäästevarustus normaalsest päästevarustusest palju ei erine,» lisas Killandi. «Soovituslikult on rohkem rakette peal ja mõned tööriistad, millega inimesi välja õngitsetakse. Enamik merepäästest toimub aga inimese peas.»
Lisaks harjutamisele ja teoreetiliselt ka päris olukordadele, saaks Killandi sõnul alusel korraldada väliskülalistele väiksemad seminare. Laeva saaks kasutada üritusel näiteks ka merepäästeoperatsioonide demonstreerimiseks.
Küsimusele, kas Päästeliit otsib ka teisi erakätes olevad laevu, millega niimoodi koostööd teha, vastas Killandi, et aktiivselt ei otsita, aga kui nüüd saadakse hea kogemus, siis võibolla küll.
«Huvi peab olema kahepoolne – Blue Siriuse mehed on merepäästekoolitusele minemas ja see on hästi loogiline samm,» lausus Killandi.