Idee: kärbime pensione altpoolt

Pensionikassa miinuses.

FOTO: Urmas Nemvalts

Lisaks võimalusele langetada lihtsalt pensione on poliit- ja majandusringkondades spekuleeritud võimalusega kärpida neid n-ö altpoolt ehk vähendada pensionäride tulumaksuvaba miinimumi.


Teema jõudis eelmisel nädalal isegi valitsuskabinetti, kus jäi kõigi kolme toonase valitsuspartei toetuseta.

Praegu on olukord, kus tavainimese tulumaksuvaba miinimum on 2250 krooni, kuid pensionäril 5250 krooni ehk üle poole rohkem.

Seega, 5000 krooni teeniv tööinimene peab maksma 577,5 krooni tulumaksu, kuid sama palju teeniv pensionär 0 krooni.

Kaks eesmärki

N-ö altpoolt kärpimine kannaks kaht eesmärki - eelarvepoliitilist ja läbipaistvust suurendavat. Esiteks leiaks valitsus pensionide arvelt riigieelarve tasakaalu parandavat lisaraha, pidamata samas nominaalpensionit kärpima.

Teiseks muutuksid seeläbi eri isikute tulud ka tegelikult võrreldavaks - 5000-kroonise nominaalse sissetulekuga töötaja ja pensionär saaksid reaalselt sama suurt tulu.

Ühtset tulumaksuvaba miinimumi soovitab kõigile sissetulekutele rakendada näiteks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv eksrahandusminister Taavi Veskimägi ja seda vajadusel pensionäride täiendava tulumaksuvaba miinimumi kaotamise läbi.

«Tulumaksuvabastuse 3000 krooni kaotamisel väheneb keskmine vanaduspension ca 10 protsenti ehk 500 krooni. See oleks ilmselt suhteliselt proportsionaalne, arvestades viimaste aastate kiiret pensionikasvu ja 5-protsendilist pensionikasvu veel märtsis,» meenutas ta muuhulgas valitsuse kevadisi otsuseid.

Veebruarikärpega vähendati nimelt pensionitõusu 14 protsendilt 5-le, samas praeguseks küündib riigieelarve kogutulude langus kinnitatud 2009. aasta eelarvega võrreldes 20 miljardi alla.

1,5 miljardit krooni riigile

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman ütles Postimees.ee'le, et 2010. aasta eelarvet mõjutaks aasta algusest pensionide täiendava maksuvabastuse kaotamine ca 1,5 miljardi krooni võrra.

Ta lisas, et kui muudatus jõustuks 2009. aasta 1. juulist, jätaks see riigikassasse tänavu alles ca 750 miljonit krooni, sest vanaduspensioni suurus on lähiajal ilmselt suhteliselt sama.

Veskimägi sõnul on sellist altpoolt-kärbet praeguses poliitilises olukorras reaalsem saavutada kui olukorda, kus hakataks nominaalpensione kärpima.

«Ilma sotsiaalkaitse kulusid läbivalt ja solidaarselt 2009-2010 aastal ca 15 protsendi võrra allapoole vaatamata liigume me kiirelt kasvava riigivõla suunas. See tekitab kiirelt vananeva rahvastiku valguses tohutu surve maksude tõstmisele.»

Ansip ei lähe kaasa

Samas pakkus ta, et reformierakondlasest peaminister Andrus Ansipil pole julgust enne europarlamendi valimisi isegi kõige kaudsemal moel pensionide kallale asuda, ja seda mitte mõistlikkusest, vaid soovist säilitada enda mainet pensionäride eest seisjana.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles, et Ansip on kõigest survest hoolimata pensionide kaitsjaks jäänud ega luba seda kärpida praeguses majandusolukorras ei ülalt ega altpoolt.

Teema tõi eelmisel nädalal valitsuskabinetti toonane rahandusminister Ivari Padar. Praeguseks opositsiooni tõugatud sotsist Padar rääkis Postimees.ee'le, et tõi valitsusse idee kärpida pensionäride tulumaksuvaba miinimumi 2250 kroonile viie pensione puudutava punkti seas, et tekitada arutelukohti. Kõik kolm võimuerakonda matsid aga kõik need ideed maha.

Sama idee tõi valitsusse tüli

Kui ülejäänud ideedest loobuti kohe, siis pensionäride tulumaksuvaba miinimumi küsimuse osas lepiti Padari väitel kokku, et ta peaks tegema täiendavaid arvutusi. Kui rahandusminister nende arvutustega lagedale tuli, lahvataski tüli Ansipiga, mis neljapäevase valitsuse pressikonverentsi kaudu avalikkuse ette jõudis.

Ansip nimelt väitis, et keegi neid arvutusi Padarilt ei soovinud.

Toonast vahejuhtumit kommenteerinud Michali sõnul oligi Reformierakonna nägemuses probleem selles, et sotsid toovad ise käpreettepaneku valitsusse ja siis väidavad, et on suured pensionide kaitsjad. «Kõigile on ju teada, at Ansip on pensionide langetamise vastu.»

Tulud läbipaistvamaks

Veskimägi sõnul ei tulene selle sammu õigsus ainult hetkeolukorrast, vaid on ka ideoloogiliselt õige. Tema väitel võiks kehtida kõigile tulumaksu maksjatele olenemata tulu liigist - palk, pension, toetus - ühtne miinimummäär, mis aitaks muuta nende tulud-kulud läbipaistvamaks ehk erinevate sotsiaalsete rühmade sissetulekud paremini võrreldavaks.

Sama ideed pooldas osaliselt ka majandusteadlane Andres Arrak. Tema sõnul on positiivne, kui tulud muutuvad läbipaistvamaks, kuid ta soovitas seda teha ainult siis, kui pensionäride reaaltulu ei lange.

Reformierakondlasest endine majandusminister Meelis Atonen seevastu pidas õigeks kärpida pensione otse ja ausalt, mitte n-ö ümber nurga, sest tema sõnul on tulemus pensionäri jaoks sama.

Tagasi üles