Romantiline ja maitsekas

Heili Einasto
, tantsukriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nikia Nanae Maruyama (esiplaanil) õhulises ja õrnas esituses. Solori rollis Sergei Upkin.
Nikia Nanae Maruyama (esiplaanil) õhulises ja õrnas esituses. Solori rollis Sergei Upkin. Foto: Estonia

Klassikaline ballett sellisena, nagu me seda tunneme, kujunes ülemöödunud sajandil Peterburis Marius Petipa käe all. Just tema muutis balleti suurejooneliseks, kolme või enama vaatusega vaatemänguks, kus rõngasseelikutes ja tugevdatud ninaga varvaskingades baleriinid üksteisega mõõtu võtsid. Üks meistri elavas traditsioonis tänaseni jõudnud teostest on «Bajadeer».

See on Petipa loomingus ainus, milles on tunda nostalgiat romantilise balleti ja tema noorusaja Pariisi järele. Toomas Eduri ja Jevgeni Neffi uusredaktsioon, milles on kõrvale jäetud mitmed kõrvalliinid ja koreograafilised kaunistused, keskendub peamisele – templitantsijanna Nikia ja sõdur Solori traagiliselt lõppenud armastusele.

Uni, unustus ja nirvaana

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles