Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse hinnangul on teiste riikide senine viisavabaduse praktika näidanud turistide arvu hüppelist kasvu, mis on nii majandusele kui riigile tervikuna kasulik.
Sisekaitseakadeemia: viisavabadus soodustab varjupaigaturismi
21. mai 2013, 07:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas kasvab oluliselt ka ebaseadusliku rände osakaal, mille kontrolli all hoidmine ja haldussuutlikkus on riikidele suur väljakutse.
Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse juhataja Kert Valdaru peab oluliseks märkida, et viisavabadus paneb riikide puhul proovile haldussuutlikkuse.
«Riik peab parandama piiripunktide läbilaskevõimet ja samas suutma vajadusel tõkestada põhjendamatut varjupaigaturismi,» rääkis ta. «Näiteks, kuigi venelaste välisreiside arv on viimasel aastakümnel kolmekordistunud, siis 70 protsenti venelastest ei ole kunagi reisinud välja endisest Nõukogude Liidust, mis on tõsiseks mõttekohaks lähiaja piiriliikluse kasvupotentsiaalile.»
«Samas aga on Euroopa Liidul Lääne-Balkani riikide massilise varjupaigataotlejate sisserände kogemus ajast, mil Lääne-Balkan sai Euroopa Liiduga viisavabaks,» lisas Valdaru.
Euroopa Liit on esitanud oma liikmesriikidele uue väljakutse – nimelt on 2017. aastaks planeeritud Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vaheline viisavabadusleping.
Viisavabadus Lääne-Balkani riikidega tõi Euroopa Liitu suure varjupaigataotlejate arvu tulva - võrreldes 2009. aastaga on sealt pärit taotlejate arv 2012. aastaks kasvanud 4 korda, suurenedes Euroopa Liidus 42 910 taotlejani.
Näiteks olid serblased eelmisel aastal Euroopa Liidus varjupaigataotlejate arvu poolest 5. kohal ja Saksamaal 1. kohal. On põhjust oletada, et ka tööloata töötamise arv kasvab ja muutub üldiseks probleemiks. Juba praegu on esinenud juhtumeid, kus elamisluba nõudvat tööd tehakse viisa alusel riigis viibides.
Soomel on viimaste aastate näitel kogemus jõudsalt kasvava piiriliiklusega idapiirilt. Kasvav liiklus tõi Soomele selgelt ka majanduslikku kasu: 2011. aastal tõid ainuüksi Vene turistid Soome 1,1 miljardit eurot tulu, mis võrreldes 2010. aastaga on tõusnud 53 protsenti. Samas oli Eestil 2012. aastal turismiteenuste kogueksport küll rekordiline, kuid võrreldes Soomega oli see vaid 1,24 miljonit eurot.