Salasigarettide hind jääb legaalsetele alla keskmiselt 60 protsenti

Marek Helm

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Maksumaksjate liidu ümarlaual rääkis maksu- ja tolliameti (MTA) juht Marek Helm, et salasigarettide hinnavahe legaalse hinnaga on kasvamas ning kui mullu oli see vahe 67 protsenti, siis aastaks 2016 kasvab see ameti hinnangul 75 protsendini.

MTA võrdleb odavaima illegaalse sigaretipaki hinda keskmise legaalse paki hinnaga. Mullu teisel poolaastal oli legaalse paki hinnaks 2,30 eurot ja illegaalse keskmine hind 1,56 eurot. Helmi sõnul on see väga suur vahe, seega on salakaubanduse äratasuvus kurjategijatele suur.

Ameti prognoosi kohaselt kasvab hinnavahe 2016. aastaks 75 protsendini. Salaturu osakaalu plaanib amet kahandada selleks ajaks praeguselt 19 protsendilt üheksa protsendini. Salasigareti lõpphind sõltub mitmetest teguritest, alates hankekanali pikkusest, sigaretimargist, päritolust, avastuse tõenäosusest ja võimaliku karistuse raskusest, märkis Helm.

Aktsiisitõusude mõju sigarettide üldisele tarbimisele on väike, vaid 2008. aasta ligi 90-protsendine aktsiisitõus vähendas legaalset tarbimist, aga ka illegaalne tarbimine ei kasvanud toona märkimisväärselt.

Illegaalse kaubanduse tegevusskeem on Helmi sõnul oma olemuselt võrreldav legaalse kaubandusega – see tähendab, et ka illegaalse kaubanduse puhul saame rääkida maaletoojatest, hulgimüüjatest ja jaemüüjatest. Jaemüüjad tegelevad salasigarettide müügiga valdavalt oma kodus ja käest kätte otse tänaval.

Peamiseks varustuskanaliks on nii-öelda roheline piir Petseri lähedal ja jõepiir, kus ametlik piiriületuskoht puudub. Ka kütust illegaalselt üle piiri vedavad bussi- ja veokijuhid on suured salasigarettide transportijad. Samuti ka ümberehitatud sõiduautod, kaubarongid ning maanteetransport üle lõunapiiri läbi Läti, ütles Helm.

Helmi sõnul toovad jalakäijad Narvas üle piiri umbes ühe kuu Eesti tarbimise – MTA ootab seadusemuudatust, et aktsiisivabastus 40 sigaretile kehtiks kord kuus, sama ka kütuse ja alkoholi puhul.

Tagasi üles