Foorumites laimamise eest kaevatakse üha sagedamini andmekaitsesse

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Elmo Riig / montaaž

Mullu suurenes andmekaitse inspektsioonile esitatud kaebuste arv inimestelt, kelle kohta jagati foorumites solvavat infot. Samuti tuli menetleda kaebusi teistes suhtlusportaalides inimeste andmete avalikustamise või eraeluliste vaidluste pärast.

Andmekaitse inspektsioonile laekus 2012. aastal erinevate suhtlusportaalide ja foorumiga seotult kokku 24 kirjalikku kaebust, täpsustas inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand.

Näiteks portaali Wazzaa.net kohta esitati inspektsioonile 2012. aastal 7 kaebust. «Pärast korduvate ettepanekute saatmist portaali haldajale isikuandmete töötlemine lõpetati,» märkis andmekaitse inspektsioon aasta kokkuvõttes.  «Seoses asjaoluga, et portaal oli eelnevalt registreeritud Wazzaa Media AS poolt, mis on praeguseks oma tegevuse lõpetanud, on portaali haldaja tõrges inspektsiooni ettepanekutele reageerima,» tõdes AKI.

«Peamised kaebused suhtlusportaalide kohta puudutasid eraisikute vahelisi vaidlusi ja isikuandmete avalikustamine toimus ilma nõusolekuta kas eraisiku blogis või muul interaktiivsel võrgulehel. Enamasti reageerisid avaldajad ettepanekutele, v.a. http://usk-lootus-armastus.blogspot.com blogi omanik, kellele tehti ettekirjutus muuta kaebaja isik oma blogis tuvastamatuks. Ettekirjutus täideti tähtaegselt. Samuti tehti ettekirjutus võrgulehe hot.ee/badangelsdance omanikule, kes ka tähtaegselt isikuandmete avalikustamise lõpetas.»

Samuti suurenes foorumipostituses laimu teemaliste kaebuste osakaal, peamiselt rubriikides «petturid» ja «võlglased». Näiteks oli selliseid postitus portaalides perefoorum.com, nupsu.ee, ehitusportaal.ee. Mitmel juhul polnud aga kaebaja täpsustanud tema andmeid avalikustanud internetilehekülje aadressi ning kui inspektsiooni töötajatel ei õnnestunud seda üles leida, tuli menetlus lõpetada.

Samuti oli kaebusi Reformierakonna loodud võrgulehe valimind.eu kohta, kus on avaldatud üleskutse teha oma sõbrale valijakonto. «Kuna eraisik ei soovinud, et otsingumootori kaudu tema andmed ilmuvad ja on seostatavad erakonnaga, siis soovis ta inspektsioonilt andmete töötlemise lõpetamise kohustamist,» märkis Liivrand.  Erakond lõpetas inspektsiooni ettepanekul kaebaja andmete töötlemise.

Rohkelt saabub inspektsioonile kaebusi Facebook´is ilma isiku nõusolekuta andmete töötlemise peale. «Kui tavaliselt .com-lõpulisi (mitte Eesti Vabariigi jurisdiktsioonis asuvad) veebilehti andmekaitse inspektsioon kohustada ei saa, siis Facebookiga on inspektsioonil vastastikune koostöökokkulepe, mis on seni toiminud laitmatult.
Kuid ka inimene ise saab Facebooki poole pöörduda, raporteerides ebaseaduslikust andmete töötlemisest,» sõnas Liivrand.

Mitmed pöördujad olid ka hädas enda kogemata avaldatud andmete või kunagi loodud konto kustutamisega, siis oli inspektsiooni pöördumisest abi, et foorumi või portaali haldaja selle töö ära teeks.

Liivrand märkis kokkuvõtteks, et paljudel juhtudel on andmekaitse inspektsioonil võimalik «internetist andmete koristamisega» abiks olla. «Kuid esmaabina soovitame inimesel mitu korda enne järele mõelda, kas tasub oma andmed üleilmsesse võrku laadida. Kui isikuandmeid on avalikustanud keegi teine, soovitame esmalt ühendust võtta portaaliga, kui sellest abi ei ole, võib murega pöörduda inspektsiooni poole,» märkis nõunik.

Küll aga ei ole andmekaitse inspektsiooni poole põhjust pöörduda, kui isik soovib hüvitist või kaebab au ja väärikuse teotamise peale. Ühtlasi võib andmete avalikustamise lubatavus tulla isikuandmete kaitse seaduse ajakirjandusele tehtud erandsättest, lisas Liivrand.

Tagasi üles