Lapsevanemad: vajame «õpetajate polügoone»

FOTO: SCANPIX

Lastevanemate liit soovitab õpetajate kvaliteedi suurendamiseks asutada n-ö õpetajate polügoonid, kus tulevased koolmeistrid saaksid praktilisi oskusi omandada.


«Kolme aastaga ülikoolis tudengist õpetajat ei tee. Ka viie aastaga mitte,» rääkis liidu juht Enn Kirsman Postimees.ee'le. Õpe ja praktika peavad tema sõnul käima käsikäes.

«Miks mitte luua Mart Laiski välja käidud idee - rajada «õpetajate akadeemia» - kõrvale kümmekond «õpetajate polügooni», s-o kooli, kus tulevased õpetajad väga kogenud juhendajate käe all praktilisi õpetajaoskusi harjutada saaksid,» mõtles ta edasi psühholoog Laiski täna Postimehes ilmunud arvamusloost.

Kirsmani sõnul tuleb arvestada küsimusega, kas vanemad julgevad oma lapsi sellistesse koolidesse usaldada.

«Arvan, et kui nendes koolides oleksid loodud parimad võimalused mitmekesise õppe läbiviimiseks ja laste igakülgseks arenguks, siis miks mitte. Usun, et kogenud juhendajate käe all on võimalik luua vägagi loominguline ja motiveeriv õhkkond, mis ongi ju kõige tähtsam.»

Kirsman kommenteeris ka muid Laiski artiklis kõlanud mõtteid, leides terakese tõtt muuhulgas väitest, et väiklane ja kibestunud õpetaja teeb lapse hingele rohkem kahju, kui mõni sõpradega proovitud kanepisuits või nurga taga kulistatud viinapudel.

«Kindlasti on selles tõtt osaliselt. Kuid me ei saa kuidagi nõustuda artiklisse «ridade vahele» kirjutatud väitega, nagu oleks selliseid õpetajad koolis massiliselt,» rääkis ta.

«Me ei väida, et selliseid õpetajaid üldse ei ole, aga kindlasti ei ole nad ülekaalus ning neile, läbipõlenutele või ka vastu seina surutud õpetajatele, tuleks pigem kaasa tunda ja neid aidata, mitte hukka mõista.»

Tema sõnul on liit veendunud, et valdav osa koolis töötavatest õpetajatest teeb oma tööd suure südame ja hingega.

«See, et nad ei saa tegeleda ainult lapsi huvitavate ja arendavate tegevustega, vaid peamiselt drillimise ja faktide pähe tuupimisega, ei ole mitte nende, vaid pigem ülepaisutatud õppekava ja riigieksamite peale surutud mõtteviisi süü.»

Tema sõnul on pigem olukord, kus õpetajate positiivsed saavutused jäävad teenimatult negativisete varju. Seda saaks tema hinnangul parandada aga õpetajad ise, hakates näiteks rohkem positiivsetel teemadel meedias sõna võtma.

Kirsmani väitel tuleks rääkida ka lapsevanemate vastutusest. «Sama hukutav, kui depressioonis õpetaja, on lastele ka vanemate antav halb eeskuju ning silmakirjalikkus.»

Oluline on tema sõnul eeskuju. «Kui me räägime lastele, kui halb on suitsetamine või alkohol, ja epistli lõppedes läidame järjekordse sigareti või avame õllepudeli, siis ei suuda ka kuitahes head õpetajad tekitatud kahju heastada.»

Tema sõnul saab soovitud tulemuse ehk haritud, viisaka ja arenemisvõimelise lapse vaid siis, kui kool, kodu ja ülejäänud lapsi ümbritsevad institutsioonid teevad koostööd, mitte ei konkureeri «punktide pärast» ega püüa kellelegi ära panna.

Psühholoog Mart Laisk kirjutas tänases Postimehes, et Eesti liinioperaatori tööd meenutav koolisüsteem soosib seda, et haridusasutustesse satub tööle «akadeemiline lumpen». See omakorda ei lase noortel kasvada teadmistepõhise majanduse jaoks vaja minevateks isiksusteks.

Tagasi üles