Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/11/28/474616t1h82aa.jpg)
Kuuleme sageli, et Eesti õpilased on passiivsed ega ole koolis õnnelikud. Ka suur hulk neid, kes on kooli ammu lõpetanud, teatavad julgelt, et vihkasid koolimatemaatikat või ei saanud ülesannetega kuidagi hakkama. Samas töötavad matemaatikud enamasti põnevate projektidega, mis oleksid ka paljude noorte unistuseks, ning matemaatika on praktiline tööriist kasvõi range argumenteerimiskunstina mistahes valdkonna inimesele.
Matemaatikahariduse võib üldistavalt kokku võtta matemaatika riigieksamiga. Eksam näitab, et meil on probleem: see kontrollib arvutamist, millega saavad juba ammu hakkama arvutid. Nii eksisteerib koolimatemaatika ja matemaatika võimaluste vahel ilmselge lahkheli, mis tekitab küsimuse: mida peaks siis matemaatikaharidusega tegema?