Stenbocki majas esitleti riigivanem Kaarel Eenpalule pühendatud postmarki

Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid täna Stenbocki majas riigivanem Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeva puhul talle pühendatud postmarki, mis on üheksas mark seeriast «Eesti riigivanemad 1918–2018».

Peaminister Andrus Ansip avaldas postmargi esitlusel heameelt, et uus postmark pühendatakse suurele riigimehele ja poliitikule, kelle panus eestlaste igapäevaellu on olnud suurem, kui võib-olla osatakse arvata. «Tänu Kaarel Eenpalule on meil olemas politsei, keda Eesti rahvas kõrgelt usaldab. Ta pani aluse politsei loomisele ja arengule, mille tulemusena on politsei Eesti rahva poolt üks kõrgemini hinnatud organisatsioon,» märkis Ansip.

Ansip lisas, et Eenpalu muutis ka võidupüha riiklikult oluliseks ja rahva poolt oodatud sündmuseks ning samuti võib tema teeneks pidada eestlaste kodukaunistamise kultuuri, sest just Eenpalu oli see, kes kutsus üles oma kodusid korda ja ilusaks tegema.

Kaarel Eenpalu (aastani 1935 Karl August Einbund) oli riigivanem 19. juulist 1932 kuni 1. novembrini 1932, aastatel 1934–1938 oli ta siseminister ja peaministri asetäitja ning 9. maist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939 peaminister.

Aastatel 1919–1920 töötas Eenpalu riigikontrolöri ning aastatel 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseministrina, teda peetakse Eesti politsei rajajaks. Aastatel 1926–1934 oli ta vaheaegadega III, IV ja V riigikogu esimees, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920–1934/1937 I–V riigikogu ning 1938–1940 riigivolikogu liige.

Eenpalu sündis 28. mail 1888 Vesneri vallas Tartumaal. Ta lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, õppis aastatel 1909–1914 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures.

Aastatel 1914–1917 osales Eenpalu I maailmasõjas, aastatel 1917–1918 oli ta 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patarei ülem, 1918–1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni ning 1919. aastal 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ülem.

Aastatel 1910–1912 ja 1915 oli Eenpalu Postimehe toimetuse liige, 1918. aastal toimetaja, ning 1920. aastal Tallinna Teataja ja 1924. aastal Kaja peatoimetaja. Aastatel 1925–1940 pidas ta Hellema talu Rae vallas Aruküla lähedal ning 1939–1940 oli Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus.

Eenpalu oli aastatel 1927–1932 Haridusliidu ning 1928–1933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees, 1930–1932 Noorte Kotkaste peavanem, 1930–1935 Eesti-Poola Ühingu ning 1932. aastal Põllutöökoja esimees, 1924–1940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees ning 1923–1940 Eesti Olümpiakomitee liige.

27. juulil 1940 vangistas NKVD Eenpalu ja ta suri vangistuses Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis Venemaal 27. jaanuaril 1942.

Loe ka neid

Tagasi üles