Kriisikomisjon: suurürituste turvalisus tekitab muret

Tallinna maraton ja sügisjooks

FOTO: Jelena Rudi

Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon tunneb muret suurürituste turvalisuse pärast.

Riigiasutuste regionaalse tasandi juhid ja omavalitsuste esindajad arutasid eile Põlva maavalitsuses, kuidas olla paremini valmis, kui suurtel rahvaüritustel midagi viltu läheb. Ühtlasi saadi ülevaade Põlvamaa turvalisuse hetkeseisust, juhtunud õnnetustest ning valmistuti septembris Koidula raudteepiiripunktis toimuvaks kriisiõppuseks.

Suurtel spordi- ja meelelahutusüritustel osalevate inimeste ja pealtvaatajate turvalisuse eest vastutab eelkõige ürituse korraldaja. Lõuna päästekeskuse juht ja kriisikomisjoni esimees Margo Klaos esitas küsimused:

«Kas ürituste korraldajad suudavad ohte adekvaatselt hinnata? Kas riskide hindamiseks on olemas ühtne reeglistik? Kas omavalitsused teavad, milliseid riigiasutusi eri ürituste turvalisuse hindamisele kaasata? Kuidas hinnata avalike üritustega seotud ohte ning turvameetmeid, et olla paremini valmis võimalikeks õnnetusteks?»

Klaos juhtis tähelepanu sellele, et iga omavalitsuse poolt kooskõlastuse saanud avalik üritus peab olema planeeritud turvalisust arvestades.

«Paraku on omavalitsuste kehtestatud reeglistik ning nende igapäevased kogemused väga erinevad, mistõttu puudub ühiselt mõistetav arusaam sellest, milline üritus on turvaline,» lisas ta.

Riigiasutused, kellega ürituste turvameetmed enamasti kooskõlastatakse, peavad tema kinnitusel veenduma, et lubadusi täidetakse. Selleks on vajalik omavalitsuste, politsei, pääste ja teiste asutuste tihe koostöö planeeritavate avalike ürituste turvalisuse hindamisel ning vajadusel ka täiendavate kohapealsete kontrollide tegemine.

Kriisikomisjoni ja omavalitsuste ühiseks huviks on töötada välja ühtsed põhimõtted ja nõuanded, millest oleks võimalik juhinduda. Riigiasutused annavad ise omavalitsustele nõu, milliste sündmuste puhul oleks vajalik nende kaasamine turvalisuse hindamisse. Kindel eesmärk on võtta avalike ürituste turvalisuse planeerimine ja läbiviimine kõikjal suurema tähelepanu alla.

Põllumajandusministeeriumi nõunik Mari Hõbemäe esitas ülevaate riigi toiduvarudest, mida hoitakse elanikele hädaolukorras jagamiseks.

Elanikkonna vajaduste selgitamiseks on läbi viidud uuringud, mis selgitasid, et enamusel eestimaalastest on kodus tagavaraks süüa umbes kahe päeva jagu ning ministeeriumi lepingud toidukäitlemisega tegelevate ettevõtetega tagavad varu veel nädalaks.

Positiivsena jäi kõlama, et pakendatud jookide tagavara on tootmisettevõtetelt saadud info põhjal Lõuna-Eesti piirkonnas kõige suurem. Samas tuleb nentida, et kui kraanist ja kaevust ei ole võimalik vett võtta, siis tootmis- ja kaubandusettevõtetel jätkuks mittealkohoolseid jooke kokku umbes üheks päevaks.

Päevakava viimase punktina andsid Lõuna päästekeskuse kriisireguleerijad ülevaate Koidula raudteepiiripunkti riskianalüüsist. Koidulas korraldatakse päästekeskuse eestvedamisel septembris koostööpartnereid kaasav kriisiõppus.

Tagasi üles